Meie paljude fännide ees pean seekord vabandama, et ei õnnestunud katastrofaalses ajapuuduses kirjutada igaetapiseid oodatud kokkuvõtteid, kuna lisaks purjetamisele olime hõivatud telesaadetega nii Kanal2 kui ka Sail & Yachts jaoks ning samuti läks suur osa tähelepanust meie vene suursponsorite kanseldamisele. Selle kõigega toimetulemiseks jäid päevad ilmselgelt liiga lühikeseks nii, et paljuski tuli toimetada uneaja arvelt.
Sportliku poole pealt sai tugeva jätku eelmisel aastal alanud suund, kus uuema põlvkonna sportlaevad hakkasid järjest selgemalt domineerima ning jagasid omavahel kõik, mis võtta oli. Eriti kehtib see kahe X-Yacts toodangu Forte ja Tecnonicoli kohta, kes mõlemad tegid endale uuemad ja kiiremad põhjad võrreldes vanade vetthaaravate trilux värvide suhtes. Tänu paremale libisemisele ja ilmselt ka järjest tugevamale laeva tunnetusele, õnnestus kindlalt üle sõita veel eelmisel aastal kõva peavalu tekitanud Amserv sailing teami Grand Soleil 42R, mille disain on välja töötatud veidi varasemate aastate standardeid arvestades eriti, seda mis puudutab kiilu raskusejaotust. Kindlasti toetas sellist ülekaalu ka korraldajate julge samm kasutada uuemat ORC arvutustehnikat, mis võtab arvesse jahi distantsi läbimise kiirust, mis tasakaalustas jahtide erinevaid omadusi erinevatel kurssidel ja tõi tõeliselt välja paremini kokku sõitnud teamid.
Lõpptulemuseks igati loogiline järjestus, kus parim oli team Forte aastaid kokku sõitnud tugevatest purjetajatest koosnev meeskond. Tugevuselt teiseks hindaks Amserv sailing teami noort ambitsioonikat meeskonda, kelle edenemist takistas iganenud tehnika. Ilmselt olime meie oma sponsoritest telemeestest tiimiga, mis sisaldas 20% põhimeeskonda umbes kolmandal kohal, aga neiu Tecnonicol vedas meid teiseks ja võimaldas anda Fortele lahingu. Lätlaste 3. koha kohta võin seekord julgelt väita, et kui tahad võita, osta X.
Olukord enne viimast sõitu oli meie jaoks äärmiselt keeruline, kuna tänu IRC jaoks tellitud 131-ruutmeetrilisele spinnile, olime kaotanud umbes 4 punkti meie võimalikust tulemusest. Aga kuna juba Saaremaa rajaetapiks olime kutsunud kokku veidi rohkem põhivõistkonda ja taastasime oma avamere kaotuse, oli otsus tutvustada Fortele veidi Match Race distsipliini. Lootus oli, et tuul puhuks üle 4. meetri sekundis, kus teised jahid püsiks paremini konkurentsis ning võimaldaks meil Fortega tegeleda vähemalt 5 esimest minutit pärast starti. Stardihetkeks oli selge, et oludes 2 meetrit sekundis ei õnnestu meil 4 paati tänu X-Jahtide käiguomadustele meie vahele sebida ja Fortet maa sisse tampides ei saaks me ise jagu teistest X-idest ja Ladybirdidt ning Amservist.
Otsustasime Forte ajada paremale, et ta peaks fallama läbi paremaga startivate laevade selja tagant ja ise minna lipu juurest vasakule ning stardis tegime oma plaani ka perfektselt teoks. Kuid tänu suhteliselt väikesele fliidile sai Forte õige ruttu vabaks ja nagu arvata oli, tallasid X-Jahid konkurensitult käiku. Samuti toetas Fortet Abruka saare Möigas, kes saatis neile kena tuulesõlme, millega nad hoopis meist mööda said. Tänu meie põhitiimi liikmetele oli meil pautimistehnika veidi parem ja saime uuesti mööda, aga võistlus oli siiski läbi ja elagu võitjad!
Juba 2. nädala pärast saame uuesti kokku Skandinaavia meistrivõistlustel ja MM-il, kus loodame oma 80 % vahetuva meeskonna ja 100% vahetuvate purjedega Fortele veidi tõsisemat konkurentsi pakkuda.
Põhitegevuse juurde. Paljud on purjetamist pidanud televisiooni mittesobivaks alaks tänu millele on toetajate hankimine keerukas ja eemalt vaadatuna ongi see selgelt paigas. Aga purjekal olles on meie arvates tegemist täiesti kena telealaga, kus on pinget intriige, äksenit ja lobajuttu, mis moodustab suure osa põhjustest, miks inimesed merel käivad ja kogu eluks selle külge kinni jäävad. Samuti viivad sellised regatid nagu Muhu väin rahva kodunt diivanilt õue merele, kus on võimalik nädalaks unustada töö, virisevad kodusuhted, jonnakad lapsed ning tüütud arved. Olles vabana merel, võivad inimesed avaneda teise nurga all, mis neid ennastki üllatab ja seda telesse jäädvustades oleks ehk mõistlik saadud fiilingut anda edasi nendele, kes jäid diivanisse ja alles mõtlevad, et kui ma püsti tõuseks küll siis alles paneks.
Koduse regati viimine ja tutvustamine välismaale oleks ehk osake Eesti tuntuse kasvust muule Euroopale läbi Sail & Yachts kanali. Purjetamist loetakse hästiarenenud ühiskonnaga riikide tunnuseks, kus rahvas peale tööorjamise ka millegi muu poole püüdleb ja areneb. Näiteks sobib iga eestlase lõunamaa Egiptus, kus vaatamata aastaringsele ülisoodsale kliimale sõidavad merel ainult mootorlaevad ja uppunud kaamelid ja vahest harva eksib sinna üksik valge inimese purjelaev. Aga olukorras, kus riigi kodanikud tegelevad ainult paljunemisega ning äärmisel juhul pääseb 1 pereliige hotellipoisiks tööle, pole purjespordil lootust. Meie nägemuses võiks Muhu väina regatt olla tuntud rahvusvaheline hästikorraldatud üritus, kuhu inimesed sooviks pidevalt tagasi tulla.
Pärnu Kuressaare etapil, kus me tasapisi eemalduva Forte jahi purjeid jälgisime ning mõistatasime, mis imenipiga ta kõik tuuled järjest kinni püüab, jõudsime kindlale järeldusele, et inimese mõistusest siin ei piisa ja ilmselgelt on neil mingi üleloomulik diil Abruka saarel elava sortsi Möigasega, kes on tuntud kui perversselt egotsentriline maniakk. Aga kui teada, kuidas läheneda, võib tema käest välja kaubelda kotitäie tuulesõlmi, mida vajadusel lahti päästes saab oma laevale kiirema ja soodsama kulgemise konkurentide suhtes. Kuna kahel esimesel etapil ei olnud meist Fortele mingit vastast, siis pidasime õhtul veiniklaasi taga nõu, mismoodi saaks Abrukale minna ja murjamiga tuule suhtes kaubale.
Möigas on hirmus pauku täis vanamees, kes kogu oma vaba aja sisustab kuuskede juurtega välja kiskumisele ja oma pähe parema kaifi saamiseks purukspeksmisele ning oma jõu näitamiseks sakutab Abrukat mitmeid meetreid edasi tagasi, millega hiidlaineid tekitades üritab Ruhnu karu maadlema meelitada. Aga siiski on temal ka nõrkus punapäisete neitsite vastu, kes kivil istudes palja ülakehaga ööhämaruses laulukest leelotavad. Selle peale tuleb Möigas vaikselt ligi ja üritab kaasa joriseda, aga kuna rääkida ta ei oska siis on see üks suur ja kähisev ulgumine nagu tuul vantides. Lauluneitsi peab aga vapper olema, sest kui Möigase ulumise peale kohe plagama panna, siis pole too veel konditsioonis ja kipub kohe selga ronima. Aga et ta on kole, mis hirmus, siis lapsed tulevad kõverad ja pahurad nagu kadakad.
Kui aga laulda piisavalt kaua, siis Möigas leebub ja poetab ehk pisaragi ning siis saab koleloomaga ka enda soovitut kaupa teha. Vaatasime siis oma jahi meeskonnas ringi ning algul mõtlesime, et värviks Tiidul juuksed punaseks ja saadaks laulma, aga lauluproovis selgus, et Tiit laulab nagu kriiksuv kapiuks ning polnud ta ka teab mis rinnakas. Siis pakkus ennast meie rõõmus kruiser reisser Margot, et temal vajalik füüsis olemas ning kui me Merka laulmise linti võtame, peaks asi töötama. Igaks juhuks linndistasime Merkat pikalt, et lugu otsa ei saaks ja poetasimegi Margoti kivi peale Abruka rannas. Ise jäime ootama ja kui laul oli käima läinud, siis nii kauni viisi peale oligi vanatühi kohal niisuguse hooga, et kiilulaine taga, näris ise alles õhtusöögiks suurt kaljurahnu. Margot aga istus graatsiliselt ning laulukene helises õhtus. Möigas inises, jorises, kähises ja lasi lõpuks ulu lahti, mis meil luud valutama ajas. Samas oli näha, kuidas loom muudkui sulas ning lõpuks istus kivil ja ulus lahinal nutta ning andis Margotile ihaldatud peotäie tuulesõlmi. Vahetasid nad veel telefoninumbreid ja sõlmisid kustumatu sõpruse kogu ülejäänud eluks.
Proovisime siis tuulesõlmi tasapisi tundma õppida ja nagu iga uue asjaga, vusserdasime alguses natuke ning esimene katsetus ajas meid Hallirahu taha lõksu. Järgmisel etapil saime aga juba paremini pihta ja Fortest peene nurga all tellitud reacheri kursiga mööda. Ning kui meie ORC väärtus oleks olnud korras, siis saanuks sealt ka etapivõidu.
Margot aga muutkui kuulas telefonis Möigase ulgumist ning ei saanud sugugi halba nägu teha, sest ikkagi väga põnev uus sõber, kellega saab teiste ees uhkustda. Samuti kutsus Möigas kogu tiimi enne maailmameistrivõistlusi enda juurde pidusöögile, kus palus kaasa võtta suure vaaditäie kääritatud lambapissi, mis pidi sakkima nagu ei miski muu ning jagama meile tuunituid kangemaid tuulesõlmi, mis muude jahtide mastid kanna pealt maha murravad.
Merka kena laulu saab aga kuulata meie telesaates järgmisel laupäeval 10:30 hommikul.
Mati Sepp
TechnoNicoli kapten
18. juuli 2010