Uudised

Baltic Match Tour 3. etapp Soomes (21.08.2010)

Seekord juhtus ja juhtus nii, et sisse kogunes terve hunnik erinevaid emotsioone, mis tekivad inimeste vahelisest suhtlusest ja nende erinevatest versioonidest. Meie nüüdse võistluse keskne kuju on iiri kange rahvusvahelise kategooria kohtunik Ewan McEwan, kes väitis, et tema ise ongi Ameerika Karikas ja kogu match race messias isiklikult.

Asi algas Tallinna etapil meie legendaarsest sõidust kõige kõrgema paigutusega osavõtja Björn Hanseniga, mille kulminatsioon oli protest pärast sõidu finišit, kus mingi käsitlematu imereeglitõlgendusega suutis iirlane meile baranka väänata olukorras, kus meie mõlema jahid olid ületanud finišijoone ja meie vabalt ees olles. Ja kuidas ka rahvusvaheliste suurvõistluste pika-aastastaste kogemustega eesti esindaja Andrus Poksi püüdis asjast aru saada, see tal ei õnnestunud, kuigi kuulas kõrvalt protesti arutelu isiklikult. Oli mis oli, aga ilmselt puudutasid meie igati argumenteeritud küsimused klouni põhjalikult ja viha läks tuha all hõõguma, sest sellest päevast saati vehkis ta lippudega nagu purjus härjavõitleja tuviparves. Meie iga järgnev sõit, kus tal õnnestus kohtunik olla, lõppes 3-4 lipuga ja lõputu tiirutamisega ümbet jahi telje, mida igakordne lipp kaasa tõi. Siin tasub puutuda nendega kokku detailsemalt, jäädes siiski markantsemate juhtumite juurde.

Sõites Vibroega, kes võitis seekordse BMRT võistluse, õnnestus meil parema meeskonnatööga temast allatuules mööda saada ja all märgis lipu liiga suure kaarega märgi võtmise eest saime lipu. Sõites mööda Nybergist saime sama asja eest kohe 2 lippu, kuigi üritasin seekord jätta märgi ja enda vahele umbes 10 cm. Loogika oli vist selles, et kuna Nyberg on lahjem sõitja, siis ainult ühest lipust ei piisanud, sest siis ilmselt oleks me võitnud. Seda enam, et Ferrarese vastu saadud kahest lipust me vabanesime ja tegime finišiliinil 2. sekundiga viimase ringi ja võitsime ikkagi. Siis aga saabus suur hetk, kus otsustasime teha tagasi Hansenile saadud kaotuse eest Tallinnas ja keskendusime, mis kole ning surusimegi prestardis oma taktika peale ning luhvamiste käigus õnnestus meil ta seisma jätta otse stardiliinile ja ise käiku omades kihutasime tema ja stardilaeva vahelisest pilust läbi võistlusrajale ..... Ja siis 2 lippu korraga! Pärast uurisin McEwani käest kaldal, et kuidas siis niimoodi ja ta väitis, et me segasime Hanseni starti. Seda, kuidas saab segada koha peal paigal seisvat jahti, keeldus ta mulle seletamast ja ignoreeris mind jonnides, ehk käsu peale ei öelnud ta enam ühtegi sõna. Peale selle üritasin tema käest uurida, kas talle midagi ütleb suurte laevade kaptenitele ja headele purjetajatele tuntud termin kasvav ja kahanev, või paigal seisev maa, mille järgi saab alati otsustada, kas laev on kokkupõrke kursil või mitte, aga tema kissis seasilmadest paistis selge hämmeldus, nagu neegrilapsel, kes dzunglist leidis Coca-Cola pudeli. Missuguste lammaste käest see vend küll oma paberid sai on tõeliselt hämar. Aga ühe kohtunikueetika reegliga oli ta küll silmitult pahuksis, milleks on emotsioonitus, mida peab alati säilitama ja seda igas olukorras isegi siis kui sa oled pede ja armud hullu pööra ja ainus võimalus tähelepanu võita on lippudega vehkimine ja vilistamine.

Saan siiski aru ka temast, sest enne, kui ta tuli Baltic Match Touri vilistama, ei öelnud Eesti talle midagi ja kohale jõudes nägi ta tõesti, et on siin mingid vennad, kes maailmas 70. koha peal ja sihukese mõttetu olekuga. Aga siis järsku kukuvad teravalt kiusama maailma 7. venda ja puha. See ei saa olla muu, kui puhas joppamine ja et nad uhkeks või midagi ei läheks, siis lippu neile! Selle peale aga ühtäkki küsitakse tund aega vastikuid küsimusi, millele keeruline vastata, sest küsimused liiga jube argumenteeritud. Nii et mis seal ikka, veel neile lippu, et koht teada oleks! Aga selle peale need tsordid ainult naeravad nagu haned vihmas ja pealegi mölisevad julmalt vastu hea ja halva maitse piiri peal nii, et ei saa ka ebasportliku väänata. Veel lippe ja siis veel ja veel, aga need kurivaimud oskasid ikka 2 sõitu kuidagi võita, kuigi keerutasid nagu luikede järve balett. Pärast show lõppu teab ta raudselt, millised on eesti purjetajad ja laseb selle jutu kaugele maailma lahti. Ja ma loodan et see sõnum on järgmine - Ükski jobu meile pähe ei istu!

Selles võistluses saadud eelviimast kohta hindan ma ühe parima saavututusena oma match race karjääris, sest 5 lipust välja imetud kaotust olid selle hind, aga saadud emotsioon jääb mulle meelde aastateks ning ma mäletan veel aastakümneid kuidas Ewan McEwan möllas, kui keeristorm.

On olemas ka analoogne näide eesti kohtunikest. Kes korvpalli jälgivad, need kindlasti tunnevad tantsuvendade paari Susloveid, kes muidu ehk normaalsed edasipüüdlikud tüübid, aga veits ara verega. Ja nende argus peegeldub selgelt ka vilepartiides. Muidu rahulikud tegelased lähevad närvipinge all näost roosaks ja higiseks ja sagenev viletortsutus on selle tunnuseks. Nende karjääri tippteos oli paariaastatagune Eesti Meistrivõistluste veerandfinaal, kus korvpallivõstkonnad veidi puksima läksid. Selle peale kodanikud Suslovid leekisid platsilt riietusruumi ja sulgesid enda taga uksed ja neelasid alla võtmed ja ronisid prügikasti taha peitu, igaks juhuks veel jope alla ka. Kui siis puksimised puksitud ja mehed maha olid rahunenud, tulid ka Suslovid tagasi ja vilistasid kokku umbes 20 platsilt eemaldamist, mis kehtis nii mängijatele ja massööridele, kui ka treeneritele. Ning igaks juhuks ka paksule purjus pealtvaatajale, kes istus kohe meeskonna pingi taga ja peeretas vahetpidamata, sest valmistas kodus pärmijooki. Kuna platsilt eemaldamine tähendab automaatselt järgmise mängu vahelejätmist, oleks olnud järgmise mängu seis selline, et Tartu Rockil saanuks mängida 1 mängija ja Raplal 2 mängijat. See aga pani Korvpalliliidu sebima ja Suslovite otsus tühistati piinlikult kihistades. Sõnum siiski selline, et vilede, lippude ja muu sellise enda kätte kahmamine kannab endas ka vastutust, mitte mikrovõimu mudelit.

Seekordse soome etapi tahaks välja tuua, kui erakordse kogemuse meeskonnatööst, kus head sõbrad tiimist Janno Hool, Karm Palk, Ago Rebane suutsid panna paadi elama ja tantsima, kus meie kõik maailmanimega konkurendid mitte mingit eelist ei omanud. Selline kogemus oli uskumatu ja sundis ümber hindama paljud harjumused. Pautige või halssige palju tahes, meie teeme seda paremini. Sellise asjaga harjumine võttis aega ja veel eriti see, et laeva pealt tuleva info täpsus ja üksteise toetamine oli järsku maailmatasemel. Koha poolest täiesti läbikukkunud võistluse taga hakkas mulle esimest korda tunduma, et me tegelikult suudame ka mätchis võita keda iganes, kui me kõik koos vaid täiest jõust tahame ja üksteisele loodame ning oleme valmis kurja moodi kannatama. Hea oli ka meeskonna kaptenitaluvuse aste, sest vööri Karm Palk suurt midagi ei kuulnud, Hoolel suht pohhui ja Ago lihtsalt ei usu, et mõni on piisavalt hull, et vihast vahutada. Aga iga positiivse emotsiooni võtsid kõik rõõmuga omaks ja kinkisid seda ka edasi. Mul on au sõita sellise seltskonnaga!

Meie segaste sekelduste tulemusena, kus Kullachi Flaing Massiiin millegipärast toru ei võtnud ja tänu sellele me tavapärases kohas ööbida ei saanud, pidime peatuma asutuses nimega Omenahotelli, ehk õunahotell. See toimis täielikult internetibaasil, kus puudusid igasugu töötajaskond ja elamus oli vinge. Masinatega suhtlemist sai tunda kõvasti. Neti teel tuba tellitud, hakkas telefoni peale laekuma igasugu koode ja numbreid, kuidas ustest ja liftidest sisse ja välja saab ning mismoodi telekas sisse käib jne. Kõike seda jälgisid kaamerate technosilmad ning ühtäkki olimegi homses, kus inimese roll veidi hämar. Mul hakkas veidi kõhe meie laste pärast, sest isegi unine ja pahur live kontakt mõne adminniga tundus järsku suht hinnaline. Mismoodi saab elada, kui igasugu masinad kõik tööd ja asjad ära teevad. Mismoodi jääb toimetama kodanik juhus ja looduslik valik, kui me järjest vähem üksteisega kokku puutume ja kogu oma asjaajamise masinatele usaldame. Ja mis hakkab toimuma, kui on elektrikatkestus vms. Tundus igal juhul suure ja kasvava ohuna inimlikkusele ja tunnetusele, kus isegi vihkamine ja raev on tükk maad rohkem väärt, kui arvuti elektrisurin ning omaendaga lõputu tõttvahtimine. Aga eks me siis näe. Siiani, kuni võimalik, tahaks mina isiklikult tunda võidurõõmu, kaotusekibedust, uhkust, kurbust, edevust, viha, armastust ja kõike muud, mida kaasinimesed üksteisele pakkuda suudavad!

Mati Sepp
Baltic Match Tour 3
21. august 2010
 

Baltic Match Tour Tallinna etapp (21.08.2010)

Tallinnas toimunud kodusel etapil oli paranenud nii meie meeskonna koosseis, kui ka tulemused. Saime 5 võitu ja 6 kaotust, mis kokku andis 9. koha ja 5. koht jäi äärmiselt keeruka vaidluse lahendada, kus me edestasime füüsiliselt Björn Hansenit, aga kaotasime pärast protesti, kuna olime seganud teda finisheerimast, kuigi olime ise selleks ajaks ületanud kogu jahi pikkusega finishijoone, temal aga oli pool jahti veel võistlusrajal. Asja põhjus oli selles, et vahetult enne finišit heastasime oma karistuse ja ei pidanud enam spinnakeri üles tõmbama ning liikusime selle võrra aeglasemalt nii, et mis iganes me oleksime teinud, oleks ta saanud kurssi meie peale hoides väita, et me teda segasime, samas kui meie kohustus oli lahkuda finišiliinilt võimalikult kiiresti.Selle juhtumi kohta proovime teadmisi korjata ISAF kohtunikelt, kes suurvõistlusi vilistanud ja anname kommentaarid teile edasi.

Kuna endiselt on tegemist uskumatult kõva tasemega võistlusega, tuleb meie võrdset heitlust maailma tippudega pidada äärmiselt kordaläinuks. Loodetavasti oleme oma tiimiga teel, kus oleks võimalik astuda edasi samm kvaliteedi suunas, mis lubaks muutuda stabiilsemaks läbi võistluse. Sest kui mõnes stardis õnnestus Eesti laeva ahtrit tutvustada sellistele nimedele nagu Neugodnikov, Minoprio ja Hansen, siis näiteks kohustuslik võit Nybergi vastu jäi võtmata. Samuti sabistasime märgipuute kätte ära võidu uusmeremaalaste üle, mis taganuks poolfinaalikoha.

Siin väike seletus match race ja fleetrace vahele, mida demonstreeris ajakirjanikega peetud Pro Am sõit, kus meie kogemused võrreldes teistega mäekõrguselt suuremad. Juba stardis oli selgelt näha Björn Hanseni kimbatus, kus ta pidevalt otsis kedagi, kellele keskenduda ja valis välja Neugodnikovi, keda siis passis krillis silmadega. Meid unustas ta aga vaadata ja 10 sekundit enne stari lükkasime ta üle liini ja võitsime lipu juurest stardi nagu muuseas. Edasi mööda rada sõites oli näha, kuidas mätcimehed hullult ringi vahtisid, et kedagi pureda ja sama allatuules, aga keegi tuuli ja pööramisi pundi suhtes väga ei jälginud ning edenesime suhteliselt kähku läbi pundi edasi. Tunne oli selge ja julge ning mõte rahulik, sest see on see, mida lapsest saati harjutatud. Ja et meid rajavõistlusel võita, peab hirmkõva vend olema ja selle tegelase nimi ei alga ühegi sarnase nimega, mis mätchis esisajas. Nii et meie julge matk mätcimeeste pärusmaale võib meile mingi hetk anda nende ees eelise. Kui meid startide ja manöövrite ja protestidega enam pureda ei õnnestu, siis hakkavad lugema meie trumbid taktika, trimm ja tunnetus.

Soome etapiks liitus meiega hirmvälk Karm Palk isiklikult ja siis oli tiimi koosseis juba maksimumilähedane. Puudu ainult kamba peale 30 kg kallutuspowerit, mis tuleb talvega kuidagi likvideerida, sest kõvaga on iga kilo arvel.

Seegi kord üritasime Tallinna etappi korraldades välja mõelda midagi, mis asendaks purukuiva ja igavat regatidinnerit, mis välismaal kombeks, millegi äkilisema ja vürtsikamaga. Seekordne otsus oli korraldada pokkeriturniir, et selgitada välja parim ja kavalaim pokkerispetsialist purjetajate hulgas ja selge üllatusena osutus selleks Farokh Tarapore Indiast, kui arvastada, et ta mängis esimest korda oma elus. Pokkeri käigus õnnestus seltskond kähku Veenuse ööklubikonditsiooni sebida ja nagu Tallinnas tavaline, sai regati afterparty tuntuks üle maailma, kus väga aktiivseks rokkijaks osutus ka maailma esinumber Adam Minoprio. Ning sai see ka kindlalt salvestatud pildimaterjaliks ning fläshina ilmselt võiks ca 500 eek väärt olla küll.

Hommikuks oli staff veidi muljutud, aga rõõmus tuju kandus kindlasti ka nendele, kes kulm kortsus poolfinaali ja finaali sõitma asusid.

Mati Sepp
Baltic Match Tour 2
18. august 2010
 

Baltic Match Tour 1. etapp (17.08.2010)

Stockholmis algas meie selle hooaja suurim match race üritus nii korraldajana, kui ka võistlejana. Meeldetuletuseks, et Baltic Match Tour (BMT) koosneb kolmest osavõistlusest üksteise järel Stockholmis, Tallinnas ja Helsingis, mille kokkuvõttes selgub tuuri võitja. Tegemist on 9. päevase tippüritusega, kus sellel aastal on ülivõimas koosseis ja teiste hulgas osaleb maailma esinumber ISAF match race edetabelis Adam Minoprio Micelle Perrise tiimis. Taktikuna teeb Olli-Pekka Lumijärvi tiimis kaasa Jes Gran Hansen, kes osaleb võistlustel suhteliselt harva, aga siis ka väga edukalt, Taanis toimunud World Match Race Touri etapil sellel aastal oli ta võitja. Veel osaleb Venemaalt Jevgeni Neugodnikov, kes esindab Synergy Sailing teami, kes olid finaalis selle aasta Louis Vuitton Cupil ja kaotasid sõitudega 2-3 praegu match race maailma valitsevale Fly Emirats tiimile. Samuti on siin veel Björn Hansen Rootsist, kes on olnud aastaid maailma esikümnes. Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist on julgelt grade 1 tasemega suurvõistlusega.

Korraldamise poole pealt tuleb öelda suur tänu meie Rootsi partneritele, kelle eestvedamisel asi üldse toimuda saab, sest maailma proffipurjetamise tippe nii palju kokku saada on tõeliselt raske.

Meie isiklik edenemine Rootsis oli aga ette otsustatud sellega, et pidin meie põhivöörimehele Karmile Palgile puhkust andma, et ta saaks tulla Scarlinosse X-41 Euroopa Meistrivõistlustele ja teda asendas vähekogenud kohalik purjetaja Thomas (udususe tõttu unustasin ta perekonnanime). Sõita maailma tippude vastu veidi logiseva erinevakeelse tiimiga on sama hea, kui hambutuna kuivatatud liha närida. Tulemus on selgelt sama tükk, terve, tatine ja libe. Siiski võitlesime vapralt ja saime 3 võitu, kus irooniana alistasime mõlemad selle võistluse finalistid, aga kokku ikkagi eelviimane koht. Manöövrite nimekirja, mida oli keerukas sooritada, tuleb kanda paudid, halsid, märgivõtud. Tegijad olime aga prestartides ja taktikas ning sõidukiiruses. Kasu oli sellest aga ainult kuni järgmise jamani.

Muus osas oli sõber Thomas uskumatult põnev tegelane, kelle harrastuste hulka kuulusid lendamine, õhupallisõit, sukeldumine, mere põhjast vanade laevade otsimine. samuti leidsime ühiseid huve ajaloos ja religioonis ning näitas ta mulle kätte ka samal saarel olnud väega koha, kus metsloomad pidid ennast laadimas käima. Jututeemasid meil jätkus ja kui praegu järgi mõelda, siis sellised episoodid, kus meil õnnestus talle rõõmu valmistada läbi purjetamise ja temal meile oma särava isiksusega, teevad elu tõeliset põnevaks.

Kuna pea oli mõtetest ja emotsioonidest paks siis läks hommikul kell 6 uni ära ja otsustasin minna jalutama ning tekkis idee vaadata järgi koht, mida ta mulle päeval näitas. Ronisin mäest üles ja läbi võsa ning kohale jõudes passisidki Thomase lubadusena mind kaks kitse just õiges punktis. Ajama nad loomulikult müdinal panid, aga jälgede järgi vaadates käisid nad seal tõeliselt tihti. Ja kuna koht oli ilma rohuta, mida süüa, siis oli neil sinna asja muul põhjusel. Istusin siis maha ja vaatasin, mis saama hakkab ja tõepoolest hakkas rahutus kaduma ja mõtted uitasid mööda kaugeid radu aegadesse, kus meie esivanematel sellised paigad pühamute eest olid, kus järgi mõelda ja endasse vaadata. Ei oska täpselt mõelda palju aega oli mööda läinud, aga järsku avastasin kõdi peale, et sipelgad olid üle minu labajala omale käiguraja teinud ning tegelesid tõsise kaubaveoga. Kes vedis majadetaile, kes söögikraami ja isegi üks surnumatja jalutas oma lahkunud sugulasega matustele, osad aga passisid kõrval käed puusas. Ilmselgelt ei lasknud nad minu olemasolust ennast häirida ja oli neil savi hiiekohast, kus nad juhtumisi elasid ja mingist kõrgest tüübist, tänu kellele tuli paras ring läbi käia oma igapäevasel rajal mäest üles ja siis alla. Pidasin seda märguandeks, et vaja minema hakata eelnevalt proovides putukatest lahti saada, et neid mitte vihastada. Tuppa jõudes tuli tõeliselt magus uni ja hommikul võistlema minemiseks pidid tiimikaaslased kõvasti ust prõmmima.

Thomase lood aga muudkui jätkusid ja tuli välja, et just selle võistlusraja all, kus me purjetasime, leidis ta mitusada aastat vanad väikese laeva jäänused. Kasutas ta selleks ülikõva elektroonikat, mis pidi korraga üle vaatama paarisajameetrilaiuse riba paadi all ja kui midagi tundub olevat põnev, siis salvestab koordinaadid arvutisse ja siis on juba edasi sukeldujate töö midagi välja tuua. Kui Ameerika ostis Venemaalt ära Alaska, jõuti kaubale ka summas ja vastavalt kokkuleppele pidi see toimetatama meritsi St Peterburgi. Asuski laev nimega Orkney teele 1867. aastal ja ületas õnnelikult ookeani ja Läänemere. Viimast korda nähti teda Gotlandi saarelt itta purjetamas, kui samal päeval puhkes hirmkõva torm milles ta kadunuks jäi koos oma lastiga 7.200.000 Dollarit kullas tolle aja vääringus, mis tänaseks tõusnud palju kordi. Kui nüüd natukene spekuleerida, siis tavaliselt on tormid Läänemerel lõuna-lääne suunalised ja eeldusel, et tegemist oli suht merekindla alusega, peaks sellise laeva põhjaminekuks vaja minema kuhugi otsasõitu. Ja kuna tema kurss oli võetud Venemaa poole, pidi ta ka läbima Eesti ranniku Saaremaast ja Hiiumaast läänes. Gotlandi poolne meri on sügav ja lai aga Eesti rannik igasugu karisid täis, nii et kui kellelegi tundub ahvatlev siis see on saak mis tuleks üles otsida ja võib endale osta soojal maal täpselt nii suure saare, kui pähe tuleb, koos seal peal elava rahvaga. Igatahes, kui kuskil tundub midagi põnevat siis oleks Thomas oma elektroonikaga kohal nagu niuhti

Mati Sepp
Baltic Match Tour
16 august 2010
 

Sony Ericsson Match Race Cup (05.07.2010)

Üllatavalt palju oli inimesi, kes klubi vahel vastu tulid ja Kieli regati võidu puhul õnne soovisid. Osad isegi need, kelle nime ei suutnud kuidagi meelde tuletada, aga samas pea on mul pahna täis ja paljud olulised asjad muu kola taga peidus. Siiski suur tänu kõigile, kes meeles pidasid!

Aga nüüd Kiilist püsti näpud kähku taskusse ja seal sees kõveraks ning püksid, mille küljes taskud ei tohi olla mingid edevad armanid, mis Zenja Fokini käima tõmbaks, vaid sitsist kodukootud, et laiamise mõtetki poleks, sest saime oma hoovi peal mätchis sakutada pensionieelikust soomlase käest, kellel see aasta esimene võistlus. Eelmisel aastal oli ta veel umbes 33. ränkinguga, aga sai siis töö Hong Kongis ja jätab hooaja vahele. Võitu ulatas ta meile kandikul mitu korda, aga viimase otsustava eksimuse tegime meie, lastes üleval märgis tal endale parem vasak tekitada, ehkki eelnevalt sõitsime tal paremaga eest läbi. Seda kahjuks 3-4 paati leeliinist allpool nii, et uks jäi lahti.

Asja positiivne külg oli, et meie meeskonnas sõitis kaasa vene suursponsor, kes sai väga näitlikku õppetunni, milleks meil mätchi on vaja finantseerida. Ning kui teda autoga Narva sõidutasin, siis vaidlemist ei olnud, kuna mätch teenib meie selle aasta rajapurjetamist, kus siiani meie kahest üritusest on tulnud kindlad 2 võitu nii Eesti Meistrivõistlustelt kui ka Kieli regatilt.

Seegi kord ei saa mööda võistluste korraldaja rõõmudest, kus meile olid avalduse saatnud 8 osalejat, aga kohale jõudis vaid neli nii, et eelarve sai mõnusa miinuse, kus lisaks õnnestus mul ära kaotada kokku korjatud stardiraha. Ja kui halva mängu juures head nägu teha, siis olnuks kokku 8 võistkonda, oleks kadunud 2 korda rohkem ja stress sama palju suurem. Kahe viimase mätchivõistluse Pärnus ja Tallinnas miinuses tegemised meenutavad ühte lugu metsaelust, kus jänes avab rahavahetuskontori ja vahetab hullult soodsa kursiga ning järjekord ulatab ümber soo. Karu teadagi on veidi aeglane ja laisk loom, aga jõudis uudis temagi kõrvu, võttis 5 eurot näppu ja vahetama. Mingi eriline järjekorras seisja tüüp ta polnud ja tallas otse leti ette vaatamata sellele, et põder midagi porises, vahetas oma 5 eurot ja sai jänese käest 7 vastu. Vahtis siis segaselt peos olevat raha ja tõmbas sae lõikama, kuniks taskutesse enam ei mahtunud, oli kokku vahetamisega teeninud üle 2400. Kuna põder muutkui seletas, et tema järgmine siis lükkas selle kraavi nii, et tollel sarved kadakatesse kinni jäid. Kuna karu oli siiski Põhjamaa loomade kuningas, siis otsustas ta järgi uurida, miks jänes nii hullu businessi püsti ajas ja päris: "Jänes, sõgeloom, mismoodi sa sedasi kasumisse jõuad?", mille peale jänes teatas, et ta on rohkem käibe peal väljas.

Mati Sepp
04. juuli 2010

Marmaris (01.11.2009)

Eile lõppes 20. Marmaris Race Week, mis on meie Muhu Väina Türgi versioon. Võistlus on aasta-aastalt hoogu kogunud ja tänaseks kasvanud päris korraliku osavõtjaskonnaga rahvusvaheliseks regatiks.

Vastu ootusi ja eelarvamusi kujunes regatt üllatavalt pingeliseks, kus võiduks IRC 1. kõige suuremas grupis tuli päris korralikult pingutada. Meie pingutasime peaaegu kõige rohkem ja lõpptulemuseks teine koht, ehk siis esimene, kes kaotas. Võitis Türgi paat Mat 12, mis oli üllatavalt hästi mehitatud ja varustatud Türgis valmistatud 40 jalane IRC racer. Olles sama suure purjestusega, kui X41, kaalus ta paar tonni vähem ja vaikses allatuules libises kenasti.

Võistlus ise oli suur venelaste pidu, kus 130. osavõtvast võistkonnast k.a 80 olid venelased ja ukrainlased, nii et vanast ajast kõik tuttavad näod olid kohal. Nõukogude Liidu Meistrivõisltused oleks sama hästi kui tõsiasi olnud.

Ühesõnaga kannatab siia kindlasti tulla ja paat rentida, on nii põnevat võistlust, kui muidu vaatamist. Enamasti püsis ilmgi 25 soojakraadi kandis ja suve õnnestus pikendada.

Mati Sepp
Lexus teami kapten

Põhjamaade Meistrivõistlused (05.10.2009)

Eile lõppesid Tallinnas Põhjamaade Meistrivõistlused Match Races, kus meie 6. koht jäi eestlaste parimaks tulemuseks. Ühtlasi oli see meie selle aasta kõrgeim koht grade 2 võistlustel, nii et peaks nagu rahul olema. Pean eriti tähtsaks, et õnnestus likvideerida meie peamine puudujääk - kaalu puudus, mis kõva tuulega seni olnud meie komistuskiviks. Käigu poolest olime täna vastastest selgelt üle. Näiteks poolfinaali jõudnud Chapmani võitsime grüssus k.a 3 minutit, nii et saime kuiva spinni hoida järgmiseks stardiks. Wibroe ja Lindbergi vastu jäi endiselt puudu kokkusõitmise kogemustest, kus väiksed pisiasjad otsustasid ja saime liiga palju karistusringe.
Kogu meie Tallinnas peetud Match Race hooaja lõpetuseks tahaks öelda tänusõnad kõigile, kes uudset asja Eestis vedada aitasid. Kõigepealt Rolf Zaccariassen, tänu kelle visale pinnimisele asi üldse maale toodi. Harles Liiv oli meie paatide finantseeriaks, et nad õnnestus rootslaste käest välja osta. Marko Manni, kes väsimatult meie jahtide tehnilise seisukorra eest vastutab. Marit Ristal, kes meie võistlussekretärina kogu kaldapealse paberimajanduse korras hoidis.
Selle aasta valguses tahaks loota, et Match Race spordialana hakkab Eestis kanda kinnitama ja suure optiomistina arvan, et ehk tekib järgmine Match Race keskus aja jooksul Pärnusse, et siis omavahelise rebimisena ainult paremaks saaks minna.
Meie teami jaoks oli tegemist otsustava aastaga, et aru saada kuidas ja kuhu liikuda ning märgusõnadeks oleks finantsid ja kokku harjutanud meeskond. Sellest kaadri voolavusest, mis tänavu, oleks tõsine lootus, et äkki kasvab sellest välja tuumik, kellega võiks korralikult kokku sõites midagi ära teha.

Põhjamaade 2.päev (04.10.2009)

Sügisega kipub kõik kuidagi nukraks ja halliks. Kui ikka sõitude vahel lund viskab, siis hakkab üks tore purjetamishooaeg läbi saama. Meie viimasel võistlusel olid väsinud nii inimesed, kui paadid, sest kõik mis sai laguneda, seda ka tegi. Tuli pidevalt lappida purjeid, paate ja isegi meeskondadel oli probleeme teiseks päevaks kohale tulemisega. See-eest toimusid meil õhtul juba väikest viisi traditsiooniks saanud klubiüritus ja uuendusena keegliturniir, kus olid meeldivalt esindatud võistkonnad, kes homme peaks purjetama, kui ka need kes välja langesid. Hea meel oli vestelda taanlaste Mads Ebleri paatkonnaga, kes tulid Eestisse kuulujutu põhjal, et siis on tõeliselt fun purjetada. See on suur komplimet meile, kui võistluste korraldajatele ja näitab, et 1 aastaga oleme jõudnud sinna, kust teistel oleks meie käest juba õppida.

Purjetamise poolelt saime täna 3 võitu juurde, kusjuures eriti tähtis oli see, et saime paadi liikuma tänu täis kaalule märkimisväärselt kiiresti, nii et kõik sõiduvõidud üle minutise vahega, aga vastased ka teise grupi nõrgemad. Hea on see, et kõik on veel enda käes kui võtta 3 võitu homme, siis on koht poolfinaalis kindel, nii et loodetavasti homme liiga tugevalt ei puhu ja saab sõidud ära pidada.

Mati Sepp
 

 

Põhjamaade 1. päev (03.10.2009)

Vahest juhtub siis niimoodi, et korraldad, mässad, teed ja toimetad, aga kui asi pihta hakkab, siis pole millegipärast keskendunud. Kuna olime kõige esimesed startijad siniselt poolt, siis ajasime 1. minuti võrra asjad sassi ja saime musta lipu. Mis tunne oli, on isegi veidi raske kirjutada. Kaotasime koha poolfinaalis ilma, et oleks millimeetritki purjetada saanud. Pole veel kahjuks Match Race rutiin tekkinud, päeva ülejäänud sõitudes oli näha, et endiselt on tugevnenud meie stardioskused ja juhtisime kõigis sõitudes. Kaasa arvatud meie võistluse kõige kõvema reitinguga taanlase Edleri vastu, aga korraliku mereloksuga ilmas piisas ühest kehvast halsist ja ühest veidi ebamäärasest alumise märgi võtmisest ja veel kaks kaotust oli tõsiasi.

Kui varasematel grade 2-del olime tavaliselt juba stardi kaotanud, siis nüüd kestame poole distantsini, kus erilise tähtsuse omab meeskonna kokkutöötamine. Tahaks loota, et see koosseis, mis on praegu, püsiks koos paar aastat. Siis õnnestuks rollijaotus lihvida nii detailseks, et saaks pea kõiki olukordi võtta samasuguse harjumusliku standardina nagu fliidis.

Homme uus päev, kus tulemust sõita pole võimalik, aga oma näo ja keskendumise leidmine peaeesmärk. Ülesanne nr 2 on mõelda välja kuidas klapivad kokku korraldamine ja võistlemine nii, et nad üksteist ei kahjustaks. Ülesanne nr 3 on hoida silm peal, et meie üritusega seotud inimesed oleks õnnelikud ükskõik mis tunne endal selle kõige juures oleks.

Põhjamaade LHV meistrivõistlused (02.10.2009)

Täna algasid Tallinnas Pirital Põhjamaade meistrivõistlused Match Races mis on esimesed Eestis korraldatavad selle ala tiitlivõistlused. Osa võtavad kõik meie lähinaabrid nagu Soome Rootsi Taani, kummalisel kombel on siin ka kaugeimast võimalikust kohast Austraaliast laekunud meeskond, kes kodu poole vaadates peab pilgu seistes otse taldade vahele suunama. Tuleb loota, et neil tagurpidi käimisest pea ei valuta.
Kuna aasta läheneb lõpule siis on see ka meie senise Match Race hooaja kulminatsioon, kus siis võimalik näidata kas 66. koht maailmas on asja eest välja teenitud.

Igal juhul pole me Grade 2 võistlust kunagi alustanud nii kõrge paigutuse kohalt, kus endast eespool olevast jagusaamine ühtlasi medalit tähendab.
Meie meeskond on ka läbi teinud järjekordse meeskonnavahetuse, nii et traditsioonile kindlaks jäädes tuleme peale uues koosseisus. Esimese suurvõistluse debüüdi teeb minu igivana kamraad Pärnust, Marek Mesi, kes oma pulksirgeks kuivanud purjetamisvarustuse kuidagi paisunud kere ümber vedis ja ühtlasi näitas, mis ka inimestel 10 aastat tagasi seljas käis. Oskused olid aga 1. päeva ja 34. suure sinikaga tagasi. Ainult tallanaha kätele kasvatamine pidi protsess olema, seniks aga iga päev pool rulli elektrikuteipi. Team ongi seekord kuidagi Lääne-Eesti keskne, lisaks veel Janno Hool Pärnust ja kapten Haapsalust. Sai seda asja merel arutatud ja pärnakad kuulutasime teisitimõtlejateks, kuna väitsid, et Tallinnas spinnakerina tuntud seil on hoopis suurkerapuri. Haapsalu aga on omamoodi mõtlemiseks liiga väike koht ja seal inimesed enamasti vait.
Neljas mees meil Soomest, Pasi Palmu, kes laekus Mehhikos seagrippi jäänud teise Soomlase, Robert Nyberi, asemel. Täiendus on aga mehine, kuna Pasi sõitnud sellel ja eelnevatel aastatel paljude maailma esikümne kaptenitega. Kui eile õhtul esmakordselt koos sõitsime siis süstis mees paati sellise elu, nagu oleks eluaeg dünamiiti söönud. Eks paistab kuhu sellest homme piisab.

Sellel võistlusel osaleb veel meeldivalt palju teame Eestist. Vana purjetamisguru Alar Volmer, Finn klassi Eesti meister Harles Liiv, Match Race naiste esinumber Piret Pomerants. Siin tuleb muidugi tunnistada, et 2. numbrit pole olemas, kuna pole kellelgi rohkem julgust proovida olnud.

Kõigile kellel toas palav ja koeraga jalutada ei viitsi soovitame vaatama tulla kuidas eestlastel läheb!

Mati Sepp
 

Põhjamaade meister Match Race purjetamises selgub sel nädalavahetusel! (01.10.2009)

Sel nädalalõpul 02.-04.10 peetakse Pirital Sailing Centeris Põhjamaade Open LHV Match Race Meistrivõistlused.

Põhjamaade Open Match Race Meistrivõistlusi peetakse esmakordselt Eestis ja seetõttu on eestlased ka rohkelt esindatud. Parima asetusega eestlane on Mati Sepp (maailma 66), talle järgneb Piret Pomerants (maailma 478) ja Alar Volmer (maailma 658). Esmaskordselt proovib Match Race võistlusel oma võimeid ka Harles Liiv.
Välismaistest osalejatest on kõige parema asetusega taanlased Mads Ebler ja Peter Wibroe, maailma edetabelis vastavalt 13 ja 20. Kohal on ka kolm võistlejat Soomest, kaks Rootsist ja üks meeskond Austraaliast.

Võistluste algus reedel 11:10, laupäeval 10:00 ja pühapäeval 10:00. Finaalid ja poolfinaalid on plaanis sõita pühapäeval. Autasustamine toimub Sailing Centeris pühapäeval kell 16:30


Võistluste ametlik koduleht on www.sailingcenter.ee
 

Neljapäevaregati 24.09 tulemused (25.09.2009)

Jälle sai peetud üks tore neljapäevaõhtu purjetades. Osalejaid oli üllatavalt palju, arvestades tugevat tuult ja mitte kõige soojemat õhutemperatuuri. Õnneks ei lasknud need väikesed pisiasjad tujul alla minna ja peeti maha väga tasavägised purjesõidud, kus iga koha pärast käis tuline võitlus.

24.09 neljapäevasõidu tulemusi ja galeriid võib näha siit.

Täname kõiki osalejaid ja järgmise neljapäevani!

X-41 MM kokkuvõte (22.09.2009)

MM viimane 4. päev tõi ühtlase 4 m/s tuule selge vasaku nurga eelisega ja sileda veega olud, kus eksida eriti polnud võimalik. Paadi kiiruslikud omadused olid kõikemääravad, kohad vastasid sellele kerge eneseületusega 4., 6., 5. Selja taga tuli konkurente hoida küünte ja hammastega ning oksad kilomeetri laiuseks ajada.

Hea näide oli  meile 6. kohaga lõppenud päeva teine sõit, kus lipu poolt võidetud stardi järel püsisime pool grüssu 1. ja ringi lõpuks 3. kohal. Meie taga võttis märgi kokkuvõttes hõbedale tulnud paatkond ja fallas meil 5. minuti jooksul alt läbi ning lõpuks, kui ta silma jõudis olime sunnitud veidi varem, kui planeeritud õigelt poolt ära tulema. Seepeale said kohe veel 2 jahti mööda. Selliseid lood olid äärmiselt tüüpilised ja vastasid meie käes olevale tehnikale. Vastas sellele ka meie lõplik koht - 7.
Jaht kes võitis, oli sama paatkond, kes meile kaotas Copa del Rayl. Tekib küsimus, mis vahepeal juhtus? Ei midagi erilist. Nemad panid peale tulivärske purjekomplekti, meie aga venitasime Copa viimase päeva lahinguga 8 m/s tuulega oma uue lighti langevarjuks.

Selle MM-iga läks ajalukku pikk lehekülg meie purjetamiskaräärist ja Eesti spordiajaloost. 2002. aastal lõid kamp purjetajaid sõpru, kellel olümpiapujetamiskarjäär läbi sai, suure jahiga purjetamise teami, et oma varasemad kogemused ühiselt maksma panna. Alates 2005. aastast tõime igal aastal MM ja EM võistlustelt medaleid ning visiidid aasta parimate sportlaste autasustamisele muutusid traditsiooniks. Kokkuvõtteks 3 MM hõbedat 1 MM pronks 1 EM pronks X99 ja X35-ga. Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid ning toetajaile, kes meid aitasid. Tuli välja, et nende paadiklasside juures lõppes ka amatöörsport, sest X-41 peal tulevad vastu teamid Ameerika karikalt ja TP52-lt. Ning lubatud 4. proffi kohad alati täidetud, kellel kaasas kõikmõeldavad stardiarvutid, trimmeriteks purjeõmblejad j.n.e. Siiani õnnestus meilgi osta igal aastal uusi purjeid vajalikeks võistlusteks, aga kui tuua võrdlus, siis kogu X99 maksab sama palju kui X41 ühe hooaja komplekt.

Edasi oleks siis võimalik latt alla tõmmata ja sõita koduõuel ja selle lähiümbruses X35 või Melgesega. Teine võimalus on kokku ajada Tartu Rocki korvpallivõistkonnaga võrreldav eelarve ning panna püsti lisaks tippvarustuses jahile ka tasemel proffesionaalne management ning väljaõpetatud ja kokkusõitnud meeskond, keda tugevdavad proffid välismaalt.
Sellel MM-il sai minu mõõt täis. Ilmselgelt ei oska ma kaotada, seda teavad kõik, kellega lähemalt kokku olen puutunud. Ja tuldud teed samuti tagasi tulema pole ma nõus, pigem taandun oma paadimüümiste ja inimeste koolitamise juurde. Aga enne, kui nii läheb, üritan käia läbi kõik võimalused variant nr 2 teostumiseks ning sellisel juhul on tegemist rahvusvahelise võistkonna ja finantseerimisega, sest Eestist vastavaid vahendeid leida on ebareaalne. Kuidas sellega läheb näitab aeg.

Mati Sepp
Lexus teami kapten

Ja loo lõpetuseks, et jutt nii dramaatiline ei tunduks, natukene vabam pilt. Sest purjetamine on ikka rõõmus spordiala.




 

BluSail 24 klassi Eesti Meistrivõistluste võitjad selgunud (21.09.2009)

Pühapäeval, teisel võistluspäeval toimusid alagruppide tulemuste põhjal moodustunud A- ja B- finaalide sõidud.

Taas soosis meid väga hea ilm ja B finaali esimese stardi ajal oli 3-4 m/s tuult.

Kuna oli sõit 7-11 kohale , siis oli tunda, et viimast purjetajad võtma ei läinud ja teravaid olukordi ilmasjata ei hakatud  tekitama, sõideti viisakalt ja nauditi pühapäeva hommikust purjetamist.

B- finaali võitis ülekaalukalt Mihkel Kose meeskond , kes A finaalist napilt välja jäi. Kindlasti oleks ta pühapäevase vaiksema ilmaga olnud pretendent ka kõige kõrgematele kohtadele aga sport on sport, seekord tuli leppida B- finaali võiduga.

Teiseks päevaks tuli B- finaali starti ka varasematel võistlustel kõrgeid kohti noppinud  Aleksander Karboinov, kes kahjuks laupäeval ei saanud osaleda. Tema võttis Kose järel selle gruppi  2. koha.

13.00 toimus A- finaali  kaptenite koosolek, taas loositi paadid ja enamus läksid esimesel võimalusel merele, et  lihvida viimase võimaluseni koostööd.

14.00 anti esimene stardisignaal. Ja eelnevale nähtule oli lootus , et esikohale tuleb punkt- punkti sõit.

Sõidud olidki väga vaatemängulised,  stardihetkedel kogu punt liinil, oli tihti olukordi kus ülemist või alumist märki võeti kolme või neljakesi- oli tõeline võidusõit.

Kogu seltskonnast siiski eraldus oma oskustega, kiirusega ja puhta sõiduga Jaak Jõgi meeskond, kes võttis kõik sõiduvõidud.

Teiseks purjetas  Janno Hoole meeeskond.  Siinkohal tegid nad 2 valestarti, mis pani nad olukorda kus tuli jääda tagaajaja rolli. Oli hetk , kus nad oleks saanud Jõgi teamile vastu ja võib- olla noppida üks sõiduvõit aga tekkis parem- vasak olukord, kus eksiti määruste vastu ja heastamise käigus langeti lausa kolmandaks.

Tasavägises punktiheitluses Hoolega jäi napilt kolmandaks Harles Liivi meeskond.

 

Lõppkokkuvõttes võib võistlust lugeda igati kordaläinuks.

 

Tänud kõikidele osavõtjatele ja korraldajatele !

 

 

BluSail 24 klassi Eesti Meistrivõistluste esimene päev (19.09.2009)

Esimese võistluspäeva ilm oli ilus , päikesepaisteline ja keskmisest kõvema läänekaare tuulega, esimeses päeva pooles puhus 6- 9 m/s. ja tõi kaasa korraliku laine.

Planeeritud oli kahe alagrupi sõidud ja seega alustati päeva üsna varakult ja 9.00 oli esimese grupi kaptenite koosolek ja paatide loosimine, kell 10.00 esimene signaal.

Hommikusest  alagrupist võttis kindla võidu Janno Hool, kui mitte välja jätta üks valestart, mille heastamisel kukuti rivi lõppu ja sealt ettepoole konkurendid teda ei lasknud. Meeskonnas veel Marek Mesi, Imre Taveter, Priit Kumar.

Teise koha sellest grupist võttis Juss Ojala team. Vähemalt kõrvaltvaadatuna tundus, et kerge meeskonnaga tal head minekut ja käiku polnud, aga hea taktikaga suudeti iga sõidu lõpuks ettotsa trügida.

Kolmandaks ja selle alagrupi viimaseks edasipääsejaks A- finaali oli Rene Treifeldt, kes oli silmnähtavalt rahul sellel jahil  vähe kokkusõitnud meeskonnaga ja tulemusega.

Pealelõunane alagrupp alustas stardisignaalidega punkt 14.00 ja selleks ajaks juba puhus stabiilselt 9- 10 m/s. Selline ilm näitas juba ära, kellel on puudujäävad  meeskonna kilod ja tehnilisi vigu oli kerge tulema.

Sellest alagrupist võttis ülekaaluka võidu Jaak Jõgi. Tema truppässaks oli kindlast väga kogenud meeskond: Indrek Lepp, Tammo Otsasoo, Martin Müür

Meeldiva üllatusena sõitis end teiseks Andrus Nirk oma meeskonnaga.

Kolmandana pääses edasi Harles Liiv, kes tegi hea sõidu , arvestades päev varem kokku kutsutud meekonda.

Seekorda said homsesse finaali nemad, vaiksema või keskmise tuulega oleks järjestus kindlasti midagi muud, sest osalejate tase on tegelikult väga ühtlane.

B- finaali esimene stardisignaal 10.00 ja A- finaal 14.00

 

 1. PÄEVA TULEMUSED

 

Head purjetamist kõigile !

 

 

X-41 MM 3. päev (18.09.2009) (19.09.2009)

Täna saime merel mehe moodi passida ja pool sõitu peetud, mis aga väga kummaliselt katkestati. Kui enamus distantsist läbitud, kukkus kohaliku jahtklubi kommodoori jaht vale taktikaga uttu ja liidriks oleks tõusnud hispaanlased, mispeale jäeti sõit jäeti kähku pooleli. Asi oli seda imelikum, et just oli teatatud sõidu lühendamisest. Siin Itaalias aga asjad nii käivadki, nii et välismaalastel hapud lood.

Tänase ilmaga tuli ka välja meie niigi raskele jahile lisatud raskuse mõju, olles järjekordselt võitnud stardi ja pea kogu esimese grüssu juhtinud, siis allatuules oli nagu palgil parvetamine, et kiirust hoida tuli veidi kõrgemale sõita ja rivis püsimine läks päris keeruliseks. Nii vajusime vaikselt ja katkestuse hetkeks oli juba hea meel, et pooleli jäi.
Vanade purjede ja veidi väsinud jahiga sõitmisel on ka omad plussid, kuna normaalsete trimmidega võrdselt teistega ei liigu, siis tuleb üritada välja mõelda kust puri veninud on ja millega seda kompenseerida. Siiani oleme iga päeva lõpuks nii palju vante kruvinud, et talrepid kuumad, ja alati on õnnestunud mingi extra välja pigistada. Samamoodi ka täna, kus k.a 3 m/s puhuva tuulega kasutasime ära oma hiljutist Melgesega sõitmise kogemust ja proovisime masti veidi väljapoole viltu lasta. Saime käiku umbes 0,2 sõlme juurde, nii et jälle teistega võrdseks.

Nüüd aga tähtsama asja juurde. Eilsel õhtusöögil koos venelastega sai vastu võetud otsus ühise purjetamisteami loomisest. See sisaldab uue jahi ostmist koos kõikide mõeldavate lisadega nagu põhjatöötlus, eritellimusega purjed j.n.e. Halb lugu on see, et kui kõik olemas, siis pole millegi taha enam pugeda, või nagu ütleb tuntud vanasõna "Täiesti tervet sportlast pole võimalik võita ja kui ikkagi on, siis ta ei oska".

Tuleb ka kiita meie idanaabrite tublit arengut nende kolme koos sõidetud päeva jooksul. Täna oli võimalik sooritada pea kõiki mõeldavaid manöövreid ilma tõrgeteta ja mis eriti positiivne, siis on nad täitsa meie masti tegelased, kus igal võimalikul juhul tuleb mõni anekdoot või nali ja kulm kortsus suhtumisest asi kaugel, nii et loodetavasti koostöö sujub.

Nüüd ka tähtis teadaanne Raul Mõõk Koberi sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Nimelt kihlveo tõttu ei tasu teda kutsuda endaga jooma kuni 18. septembrini 2010, mil lõpeb kokkulepitud tähtaeg ilma alkoholita olemisest.

Pildid siis meie sõidust ühistiimi loomisest ja RAULI VIIMASES ROCKIST.

Mati Sepp Itaaliast,
Lexus teami kapten



  


 

X41 MM 2. päev (17.09.2009) (17.09.2009)

Tänaseks saime meeskonna paremini tööle ja suutsime laudlinaks kulunud mediumile paremad trimmid välja mõelda. Tagajärjeks võitluses kohe kohad 5., 4., 8. Kaheksanda puhul ei saanud pool allatuult spinni peale, nii et üks k.a 5. koht läks kaduma, aga meeskonna entusiasm oli tükk maad kõrgemal.

Vägisi tekib paralleel Kielis toimunud EM-iga, kus samuti iga päev veidi paremini läks, kuni viimaseks päevaks asjad tööle saime. Siinne tase Kieliga võrreldes muidugi hoopis teises kohas.
Kokku oleme endiselt 8.

Täna tuli välja ka uus Match Race edetabel, kus uueks kohaks 66. Sealt poolesaja sisse saamine peaks juba õige lähedal olema, et saada kutseid kõvematele välisvõistlustele.

Mis seal ikka küll me homme alles murrame, kui saame.

Mati Sepp Itaaliast,
Lexus teami kapten

X41 MM 1. päev (16.09.2009) (16.09.2009)

Kui selle MM-i igasugu segadused kokku lugeda, siis läheb issanda päike enne looja ja tõuseb uuesti.

Eile kukkus üks meie vene partneritest nii õnnetult, et pidi muljutud ribidega haiglasse minema ja hommikul selgus, et pole tal võimalik meiega kaasa sõita. Arvestades tugevat tuult siis sinna see asi oleks ka jäänud, kui asendajat poleks leidnud. Polnud variante, oli ühel meie kliendil sõbranna kaasas ja merele ta tulema pidi.

Siinkohal on paras kirjeldada Versace, ja muu sellisega harjunud daami nägu, kui sadama nurga tagant välja saime ning kui 3. meetrine laine pähe sadas. Silmade punnitamise Quinessi rekord oli hoobilt 3 kordne. Ei jäänud talle ka tema 2. nädala jooksul söödud söögist grammigi, kõik kaladele. Kaldale ta aga ei saanud ning tema elu pikim päev oli tõsiasi.

Jätkus ka rõõmus tsirkus meie sõbra mõõtjaga, kes lasi raskused seina sisse puurida nii, et riiulid sinna enam ei mahu, ja lubas ka iga tunni tagant vaatamas käia, ega me lahti ei kruvi.
Tulemused 7. ja 7., kokku 8., mis absoluutselt vastasid meie paadi kiirusele ja pea paksusele. Sõitsime mediumiga ja meenutades meie edukat Copat, siis olid kõik meie 1. kohad sõidetud light purjega, mis meie ainuke värske selle aasta puri, nii et homme tuleb jälle ärevusega tuuleprognoose passida.

Mati Sepp Itaaliast,
Lexus teami kapten
 

 

Lexus Maailmameistrivõistlustel Itaalias (16.-20.09.2009) (15.09.2009)

Homme algab meil jahiga Lexus selle aasta kõige olulisem regatt - X41 Maailmameistrivõistlused Scarlinos Itaalias. Ilm on siin kuum, söögid vinged ja inimesed tõelised itaallased, ehk siis umbkeelsed edevad klounid, kes suudavad imekiiresti kätega vehkida ja tundide kaupa muliseda.

Meie mõõtmine algas probleemidega, nagu siiani iga võistlus Itaalias. Kaalumisel võeti arvesse, et meie paak on bensiini täis ja kuna peamõõtja ei rääkinud sõnagi inglise keelt, siis ei õnnestunud poole tunni jooksul selgeks teha, et paak on tegelikult tühi. Ei aidanud ka suhtlemine žüriiga, X-Yachts'iga, ega ka X41 alaliidu presidendiga, kes loomulikult Itaallane. Tagajärjeks see, et tuli meie niigi raskemasse jahti lisada 21 kg pallasti. Kõige kummalisem asja juures oli see, et mõõtja 80-aastane ja poolpime ning meile ei tulnud vastu ainult selle pärast, et kurja moodi kangekaelne. Kui ta korra midagi ütleb siis raiub endal enne t... puruks, kui asja ringi otsustab ja oma viga tunnistab.

Selle kõige peale on kindlasti oodata tuliseid protestilahinguid, nii et tuleb hoolega ringi sebida ja kõigi välismaalastega kokku leppida, et itaallaste vastu tunnistajaid jaguks. Õnneks pooled paadid välismaised, ehk siis valged inimesed.

Mati Sepp Itaaliast,
Lexus team'i kapten
 

Blekholmen Match Race (06.09.2009)

 Seekord olime Match Race võistlustel esmakordselt medalil väljaspool Eestit ning ilmselt parandasime oma kohta maailma edetabelis. Siiski saavutasime vaid 3. koha.

Round-robinis möllasime nagu ekspressrong trammipargis, sest esmakordselt oli meil maksimaalsest meeskonna kaalust (350 kg) puudu vaid 10 kg. Puhus ka tuul veidi üle 4. meetri nii, et finišites oli selge ja valge vahe ning kindel 1.

Valisime siis poolfinaali vastaseks tšordi, keda kunagi roolis polnud näinud ja prillid olid tal õllepudeli paksused. Aga võta näpust, kassiitas kurivaim paremale ja vasakule ning hiilis 0.5 m/s puhuva tuulega muru kasvamise kiirusega meist ikkagi mööda. Eriti dramaatiliseks kujunes poolfinaali 3. sõit, kus tuule tugevnemisega järgi imesime ja täiesti koos tulime. Meie laeva juurest ja tema lipu poolt. Siin vedas meid alt finišikohtuniku kogenematus. Vahtis ta oma liini kummargil pulga taga ja unustas, et spinnaker hoopis kõrgemal pea kohal, meie puhul veel 3-4 meetrit lendu lastud. Kohtunik võttis finiši vastase spinni ja meie vööri järgi. Meil oli oma mees Priit Kumar kohtunike laeval ning nägi pealt, aga mis see aitas.

Finaalide ajaks oli tuul kobe ja oma vanale konkurendile Lumijärvile vajutasime 3. koha sõidus 2. minutiga. Puhuva tuulega katkes ka üllataja tee nagu kana lend ja Luhta võitis 2-0.
Mis seal ikka, jälle kogemuse võrra rikkam, kuidas väga vaikses tuules sõita. Tubli debüüdi tegid Matc Race võistlustel meie meeskonnas Marek Mesi ja Ago Rebane ning loodetavasti neile ala meeldis.
 

Mati Sepp

Purjetamisneljapäev 03.09.2009 (05.09.2009)

 Õnnestus üle tüki aja isiklikult kohal olla meie korraldatud klubiregatil ja tuleb rõõmuga tunnistada, et on toimunud suur arenguhüpe meie klientida purjetamise tasemes. Koos meie BluSailidega osales ka Finesailingu jaht Alfa nii, et stardijoonele oli kogunenud 7 ühesugust laeva milledega osales üritusel 30 purjetamishuvilist, kes õhinal kaifisid merele pääsu eemale töömuredest, suhtemuredest, lastemuredest ja veel millest iganes.

Viimasest regatist, kui vahetult kliente nägin oli mitu kuud möödas ja tuli rõõmuga tunnistada, et purjetamisoskustega on palju kaugemale jõutud. Kogu seltskond tegi spinnidega korralikku sõitu kasutades suht keerulisi manöövreid, meenutamata sugugi neid häbelikke katsetusi, mis alles kevadel üldlevinud. Tuleb siin ka tänada tublisid kapteneid, kes julgelt roolimise ja sootide sikutamise klientidele usaldasid.

Kogu fleet liikus uhkelt ja tihedalt, kus võistlejad olid kordamööda ees, silmad rõõmsalt punnis, kui ka taga kulmud kipras, nii et emotsioone jaguks nii pessimistidele kui optimistidele. Seda kõike oli stardikaatrilt tore jälgida, sest vägisi kippus peale rõõm, et selline üritus sai käima pandud ning kui veel pärast mailile paar head sõna tuli siis seda suuremaks entusiasm paisus.

Kuna rahvalt tuli täiendamisettepanekuid, siis proovime neid kindlasti arvesse võtta, et rada huvitavamaks muuta. Näiteks 1. ringi asemel 2 ringi, mis omakorda eeldab raja lühendamist, et ikkagi püsida 5. stardi graafikus. Järgmisel aastal loodame klientide juurdekasvu ja ilmselt plaanime 2 erinevat päeva, kus ühel päeval sõidaks algajad ilma spinnideta ja teisel edasijõudnud spinnidega. Samuti oleks plaanis kõige tublimatele ühel päeval nädalas tutvustada Match Race'i, kus meeskonnatöö õige teravaks läheb.

Suur tänu kõigile osalejatele ja läbiviijatele, järgmisel neljapäeval näeme!

Mati Sepp

Eesti Meistrivõistlused (01.09.2009)

Sellel nädalavahetusel Pärnus lõppenud Eesti Meistrivõistlused oli uus kogemus purjetamises, kus esmakordselt kolisime oma paatidega teise linna. Tänu sellele siis ka segadused võistluste alguses, kus puudusid varasemad kogemused oma vajaduste arvestamisel. Aga tunnise hilinemisega saime pihta hakatud ning õnneliku juhusena keeras ka tuul õigesse pikijõge suunda.

Oli palju harjumatuid olukordi stardis ja sellele eelnevas võitluses, kuna igal pool oli kallas vastas ja klassikalist grüssugi polnud võimalik välja panna. Peatvaatajatele, kes olid kogunenud üritust jälgima tuli võitlus lausa peo peale, kuna alailma sõideti slippidest mööda paarikümne cm kauguselt nii, et vabalt oleks pääsenud peale hüppama. Kogu rapsimine ja sellega kaasnev sõnavara oli selgelt nähtav ja kuuldav. Päris põnev oli kaldal sõite vaadata, sest kaasaelamine ja kommenteerimine oli purjetamisvõistluse kohta, mis tavaliselt merel kaugel väga intensiivne.

Pärast sellist pealtvaatajate ja purjetajate rõõmsat tagasisidet ei ole mingit kahtlust, et sellise ürituse toome kindlasti Pärnusse tagasi. Tahaks suure tänu öelda Indrek Ilvesele kelle initsiatiivil regatt teoks sai ja kelle suhted ja abi kajastamisel meelitasid kokku rohkearvulise publiku.

Meie enda esinemisele vajutas kindlasti jälje võistlemisega samal ajal ürituse korraldamine ning pea oli paks otsas. Oskasime esmakordselt sellel aastal kaotada madalama rankinguga võistlejale, kuid kokkuvõttes jäi kõigest positiivne mulje koos võimalusega järgmisel aastal paremini korraldada.

Mati Sepp

Eesti Meistrivõistlused Match Race purjetamises (28.08.2009)

Sel nädalavahetusel, 29. – 30. augustil selgitatakse Pärnu jõel Eesti meistrid Match Race purjetamises.

Eesti lahtistele meistrivõistlustele saabuvad ka välisvõistlejad, nendest kõrgeimat reitingut (Match Race maailmaedetabelis 49. koht) omab Michele Perris – Monaco miljonär, kes on meeskonnaks palganud Itaalia „Maskalzone Latino“ nimelise America’s Cupil osaleva võistkonna liikmed. Samuti tulevad võistlema maailma 56. numbri Tino Ellegasti meeskond Saksamaalt ning kaks Soome paatkonda – Olli Pekka Lumijärvi tiim (maailmas 68) ja Robert Nybergi meeskond (maailmas 96). Venemaalt saabub Pärnusse Vladimir Lipavsky meeskond (maailmas 99.) Eestit esindavad aastaga Match Race edetabelis 145. kohalt 75-ks tõusnud Mati Sepp, pärnakate võistkond Kaarel Kruusmägiga roolis ja tuntud purjetaja Alar Volmer, naisi esindab Piret Pomerantsi tiim.

Võistlused algavad laupäeval kell 11.00 ja pühapäeval 10. 00. Kui tuuleolud alt ei vea, on pühapäeval orienteeruvalt kell 12.00 plaanis alustada poolfinaalide ja finaalidega. Autasustamine toimub Pärnu Jahtklubis pühapäeval 16.30.

Võistlusrada on toodud jõele Pärnu Jahtklubi kõrvale, kus kõigil huvilistel on võimalik võistlustele kaasa elada.
 

BMRT kokkuvõte (22.08.2009)

Palju erinevaid emotsioone tuli esile seoses meie korraldatud võistlusega. Osad neist päris mõrudad seoses meie teami suutmatusega kaasa rääkida parimate kohtade jagamisel, teisalt on tore, et õnnestus esimest korda korraldada Eestis võistlus purjetamisproffidele, kellesarnaseid siinmail varem pole nähtud. Ja arvestades rahulolu meie pakutud üritusest, on lootust, et võistlusest kasvab välja arvestatav sündmus maailma purjetamises.

Rahulolematus iseendaga peegeldus palju meie kokkuvõtetes BMRT avapäevadest. Küll oli pisiasi viltu seal, küll jäi õnne puudu mõnest tuulepööramisest. Siin oli ka sisemisi pingeid teami sees. Kogu jutt muutub mölaks, kui vaadata hoolega otsa tulemustele vastavalt rankingule ja seal on loogika raudselt paigas. Meie olime ainuke team, kes lõpetas oma rankinguga võrreldes tunduvalt parematel positsioonidel. Teised sõitsid nii, nagu nad olid paigutatud, äärmisel juhul tuli kõne alla juhuslik ühekordne edu mõnes üksikus sõidus.
Saada paremaks purjetajaks on ainult üks tõhus töövahend - kaotus ja selle kipitamise tunne, millele järgneb nii teinegi kord peas keerlev analüüs poole hommikuni. Kaotus on ka võistkonna tõeline baromeeter, sest pärast võitu näpud püsti laiamine on naer, kui võrrelda tappa saamise stressiga, kus kõige lihtsam vahend enda asemel kedagi teist vastutama panna. Kui aga ükskord kaotuste limiit täis ja siis on kasvamise tunne väga ärev.
Oleme praeguseks jõudnud maailma matchrace edetabelis 75 kohani, mis 3 aasta jooksul tähendab tõusu ca 2000 kohta ja BMRT andis aimu, kui kaugel on maailma tipp ning mina pakuks välja kauguse 2 paadipikkust. Kindlasti on need viimased paadipikkused kõige keerulisemad, kuid nähes teiste teamide uskumatuseni lihvitud koostööd, siis on meil võimalus. Kuna seegi kord oli meil uus team, kes sellel touril esimest korda koos ning vestlusest teistega selgus, et on harjutatud samas koosseisus isegi kuni kümneid aastaid.

Eraldi tahaks esile tõsta selliste koduürituste osatähtsust, kuna Match Raceis teinekord ei piisa kõrgest kohast edetabelis, et pääseda võistlustele. Selle eredaks näiteks on venelase Neugodnikovi team, kes oli vahepeal maailma 5., aga ei kutsutud teda World Match Race Tourile, kuna puudus suhtlemisoskus ja ka polnud oma koduüritust, kuhu osalemiskutsed kõrges hinnas. Järgmisel aastal on BMRT-l tänu selle võistluse omapärasele formaadile, kus saab ühe reisimisega endale 3. võistluse punktid kindlasti suur konkurents. Samuti on plaanis taotleda õigust olla World Match Race Touri kvalifikatsioonvõistlus.

Siinkohal tahaks eraldi tänada Björn Hansenit, kes oli meie regati peakorraldaja ja konseptsiooni väljamõtleja ning tänu kelle headele suhetele õnnestus meie regatiga teha praktiliselt ilma lastehaigusteta start.

Mati Sepp
Gill Baltic Match Race Tour LHV Tallinna Meistrivõistluste korraldaja

Gill Baltic Match Race Tour LHV Tallinn Championships (20 - 22.08) (21.08.2009)

Maailma purjetajate paremik Tallinnas!

Gill Baltic Match Race Tour LHV Tallinn Championship 2009 on viimaseks osavõistluseks kolmest etapist koosneval Gill Maltic Match Race 2009.

http://balticmatchtour.wordpress.com/match-racing/

14-16.august toimus esimene osavõistlus Stockholmis, mille võitjaks tuli taanlaste meeskond Peter Wibroe juhtimisel, 17-19.august toimub Helsingi osavõistlus ja 20-22.august saab võistluspaigaks Tallinna laht.

Purjetamisvõistluste match race formaat on maailmas laialt levinud, Eestis alles alustamisjärgus, esimesed Eesti lahtised Match Race meistrivõistlused peeti 2008 ja võit läks Venemaa esindaja Jevgeni Nikiforovi juhitavale meeskonnale.

Match Race maailma edetabeli esiotsast on kohal 10. Björn Hansen Rootsist, 12. Ian Ainslie Lõuna-Aafrika Vabariigist, 16. Andrey Arbuzov Venemaalt, 18. Pierre‐Antoine Morvan Prantsusmaalt, 19. Peter Wibroe Taanist. Neile pakuvad konkurentsi peale paljude teiste ka Eesti parimate Mati Sepa ja Piret Pomerantsi meeskonnad.

Regatt toimub Tallinna lahel neljapäevast laupäevani, finaalidega laupäeva pärastlõunal. Võistluste keskuseks on Tallinna Olümpiakeskuses asuv Sony Ericsson Match Race Center.

Võistluste ajakava ja muud huvitavat võistluste kohta siit

BMRT 1. päev Soomes (18.08.2009)

See on raske kirjatükk kirjutada. Tulemustes kolmest sõidust 3 kaotust. Midagi põhjuste kohta öelda ei ole, peale tugeva suhtumise küsimuse meeskonna sees, kaasaarvatud kapteni puhul. Väga erinevate asjaolude kokkusattumise tulemusena läksime täna sõitma äärmiselt pealiskaudse suhtumisega. Nagu muuseas, jooksu pealt kolmapäevaregatile, kus lõbus seltskond laiab veidi enne sõitu ja on pärast võitu, või ka kaotust sama kuraasikas, et küll alles panime, või kui tuul poleks valele poole pööranud, küll siis oleks alles vajutanud. Tänu siin osalevatele proffesionaalidele, kes on aastakümneid elatist teeninud üksteisega võidu purjetades, lihtsalt pole võimalik panna, kuna sind tõrjutakse asjast eemale cm haaval. Kuhu tuul pöörab, või kui tugev ta kuskil on, sellel pole mingit tähtsust, sest vastane lihtsalt ei eksi.

Tänane päev oli väga tähtis meie teami edasises arengus või kadumises, sest ühel hetkel järsku on selge, et oleme jõudnud kohta, kus amatöörluse igasugused ilmingud nagu funiga pooleks purjetamine ja lõbus pullshitt kaldal ja merel ei pärja enam. Oma arengusse tuleb tekitada täieliku konsentreerituse ja põhjaliku eelanalüüsi faas ning pea täiest jõust tööle panemine on ainumõeldav variant midagi saavutada.

Kummaline on sellist juttu rääkida 40. aastaselt, olles eelnevalt aastaid purjetanud olümpiaklasse ja igasuguseid muid erineva suurusega jahte, millest paljudes on saavutatud ka MM ja EM medaleid, mis iseenesest peaks tähendama, et palju on nähtud ja kogemusi terve seljakotitäis, kuid tuli siiski välja et miskit veel puudu.

Maailmas on proffessionaalidena purjetajaid väga vähe, seda tänu purjetamise omapärale et seal üldjoones puudub lai teleauditoorium. See tagaks sponsorite huvi erinevate kategooriate purjetusalade vastu, mis omakorda tagaks äraelamise ka keskmise ja väiksema kaliibriga tegelastele nagu nt golfis, tennises, korvpallis, jalgpallis jne.
Purjetamise proffe on suhteliselt lihtne kokku arvutada. Ameerika Karikal osalevaid jahte on kuni 10. Seal meeskonnad keskmiselt 15 liikmelised, ehk siis 150. Nendest pooled vändakerijad, nii et alles 75 põhikohaga purjetajat. Siia võib veel lisada natuke porukat TP 52 ja Volvo Oceanilt ning 20 parimat meeskonda Match Race edetabelist, kes ka paljud kattuvad. Nii et number 200, kellest 20-ga õnnestub jõudu katsuda Baltick Match Race Touril ning nende tase pureb. Proffide taimelava on olümpiapurjetamine, kus tõsisel tasemel harjutajaid ca paar tuhat ning sellest masinavärgist läbikäinutel vahest mõnedel üksikutel õnnestub lõpuks läbi murda.

Asjaolude kokkusattumusena on meil sellel aastal vahetu kogemus olemas maailmas suhteliselt laialt levinud paadiklassist Melges 24, kus Tallinnas toimusid põhjamaade meistrivõistlused. Kogusime kokku paar entusialistlikku asjaarmastajat, tegime 1 nädal trenni ja sõitsime hoobilt 10. sees. Kusjuures startide kohta kõlbab väljend "kana naer". Sealt, kust vaja, sinna kuhu vaja startimisega polnud õhkõrna probleemigi, kuigi sealgi paljud kõvad eksolümpiamehed. Täna näitasid Ameerika karika mehed meile, et kasvõi imepisikese kontsentratsioonihäirega pole võimalik stardiliinile pääsedagi ja sealt edasi on šansid suur ümmargune 0.

Nüüd tuleb endale selgeks teha kui kõvasti me tahame ja kui paljuks sellest piisab.

Mati Sepp
 

 

BMRT 2. päev (17.08.2009)

Teisel päeval hakkas veidi ülesmäge liikuma. 3 võitu 3 kaotust, nende hulgas väga väärtuslik võit veel eelmisel aastal maailma 4. Staffan Lindbergi üle.

Match Race, kui ala tõsidus hakkas selgelt tunda andma nii kõvade meeste vastu sõites. Iga vähimgi viga otsustas asja. Lõuna-Aafrica American Cup roolimehe Ian Ainslie vastu jäime 1. paudi tegemisega sekundi hiljaks ja pääses mööda. Juhtisime ka vene esinumbri Abrusovi vastu, kui alamärgis genoa soot ümber spinnipoomi jäi, kaotasime mõned sekundid ning sellest piisas.

BMRT avavõistlus oli esimene kord, kui puutusime kokku maailma selle ala tippudega ja on täiesti käsitlematu, kui peenelt on nende koostöö lihvitud. Meie, oma esmakordselt selles koosluses sõitva teamiga, kes küll kõik ülikõvad purjetajad eraldivõetuna, aga asja otsustasid allasekundilised pisikesed vääratused koostöös.

Kõigile kellel neljapäeval, reedel, laupäeval vähegi vaba aega, on oodatud tulema vaatama maailma tippude omavahelist võitlust ja seda kuidas meil nende vastu läheb.
 

BMRT päev nr 1 (17.08.2009)

Pole nii nukrates toonides veel sellel aastal pidanud kirjutama, aga vot. Saime tappa maailma 1370 rankinguga venna käest, kes suure vaevaga tegi vahet paadi vööril ja ahtril ja tappasaamise põhjus oli see, et võitsime liiga pikalt stardi ja esimese grüssu ja ka pool allatuult. Siis aga seisime 5 minutit kõrvuti oma enda süljelarakaga spinn lontis ning vend nägi, kus tuult polnud ja sõitis kauge kaarega mööda. Teises grüssus tegime vahe tasa ja saime uuesti mööda ja 100 m vahet sisse ning nüüd sõitsime juba finisist 50 m kaugusele ja jäime seisma. Temagi jäi taga seisma. Seisime, seisime 3 min 5 min 10 min ja siis tuli tagant tuul 12 m ja tõstis venna peaaegu veest välja, kihutas meist mööda nii, et meil tegid mütsid peas 3 tiiru.

Võistlusrada on mägede vahel umbes sama lai, kui Pärnu jõgi ning lisaks liikus edasi tagasi äikesetorm. Pärnu maatuul, kõigile teadmiseks ON VÄGA STABIILNE KENA BRIIS! selle kõrval mis siin. Kõik kes pärnus sõitnud teavad.

Muus osas ehk oleme siiski kobedad purjetajad, nii palju kui mälu ei peta 1. päeva saldo 1 võit 4 kaotust.

Väikese õppetunni saime ka Taani purjetajatelt. Genoa soodi sidumiseks kasutasid nad teibi ja tavalise sõlme segu, aga paraku kui kurja moodi hakkas kallutama Bronto von Mõõk Rauul, kes teatavasti kogu oma vaba aja veedab kallutades ning tal olla isegi sugulasi Uus Meremaa profipurjetajate hulgas, siis Taani sõlm katkes ning Rauli sõit lõppes genoa soot peos vee all. Tappasaak rootsi esinumbrilt Bjorn Hansenilt tõsiasi.  Juhtisime ka taanlase ja prantslase vastu, aga vesikabe oli seekord liiast.

Küll me homme alles murrame kui jälle tappa ei saa.

Mati Sepp

Kokkuvõte Copa del Rayst (10.08.2009)

Seekordse võistluse kokkuvõtteks võib kasutada väljendit sõda ja seda meie paadi Lexus ja Hispaaina esinumbri Madridi vahel.  Kõigepealt siis mõned võrdlusandmed. Eelarved Madrid meeskonnal 600000 Eur-i  hooaeg, meie 60000 Eur-i vastu. Meeskonnas Hispaania parimad purjetajad: kapten Jose Van der Ploeg, kes Olümpiavõitja Finnil ja mitmekordne maailmameister, taktik Rafael Truillo Villar Finni olümpiahõbe, lisaks purjedisainerid ja muud vajalikud proffessionaalid, meie poolt kamp amatööre, kellest 3 liiget esimest korda X- 41 -ga merel. Purjed: Madridil spetsiaalselt Copa jaoks tuliuus komplekt, meil eelmisel aastal kõvasti köetud komplekt, välja arvatud Light Medium eespuri, mille soetasime tänavu, enne Kieli EM võistlust. Paberi peal ei kannatanud kuidagi võistlema hakata, vee peal aga küll.

  Pärast kolmandat päeva hakkasime raja peal teistel vaikselt eest libisema ja vahe 2. kohaga 2 punkti, põhjusteks kohanemine oludega ja meeskonna paranev koostöö. Neljandal võistluspäeval oli plaanis pikk 30 miiline offshore, mida me juba ette veidi pabistasime, kuna seal oli palju pikki minekuid, kus kavalusega midagi päästa polnud ja uute purjede võimsus peegeldus senisest enam. Asja muutis raskemaks seegi et selle eest anti topelt karistuspunktid- ehk siis kehv koht korrutati 2 -ga. Võistluse käik läkski nii, nagu arvasime- pärast võidetud starti oli pooletunnise grüssu lõpuks meie koht kolmas ning veel ühe 2 tunnise grüssu lõpuks sai mööda ka Itaalia esinumber, nii et päeva lõpuks 4. ja 5. koht ning Madridile 3 punktine kaotus. Mis seal ikka jälle oli aeg tulnud karmiks vormiparanduseks, kuna kaotada polnud enam midagi ja toimis!

 Viienda päeva lõpuks saime vahe uuesti 1 karistuspunkti peale ja nagu eelmine kord, kui võitsime, oli kõik viimase päeva otsustada.  Meiega sõitis kaasa hispaanlane Alberto Vidosa, kes hoiatas, et võit on Madridi jaoks liiga kaalukas, et midagi juhuse hooleks jätta. Et oodata on oodata protestide laviini ning olukorraa sunnil tuli endal otsida variante, kuidas vastu nõelata ja pärast põhjalikku visuaalset Madridi jahi ülevaatust avastasime nendel paar asja, mis ei vastanud ISAF I kood 3 turvareeglitele, millest kõige tõsisem rikkumine oli roolimehe taguste reelingute vahetamine kergemast materjalist kevlari vastu.

  Viimase päeva 1. stardi võitsime ja  tampisime Madridi nii, et karvu lendas aga kuna selles võistluses oli veel üks kõva hispaania paat- Karhu, siis pääses ta meievahelise madina tulemusena üleval märgis juhtima ja kuna nendega oli meil punktid tasa siis tuli mööda saada.  Kuna Madrid oli selleks ajaks kindlalt meie omavahelises kemplemises viimaseks fikseeritud, siis pääsesime Karhuga rahulikult lähivõitlust pidama ja suutsimegi neil nii tihedalt seljas elada, et alumise märgi võtmine neil ebaõnnestus ja sõidu võit oli meil käes ja enne viimast sõitu 1 punktine edu Madridi ja Karhu ees.  Kuna meil oli rohkem sõiduvõite siis võisime ükskõik kummale kaotada ja 2. koht sõidus taganuks üldvõidu.

  Stardis oli meeskond eelmisest sõidust täiesti läbi ja jäi kohmitsema genoa heiskamisega pärast 5 minuti eelsignaali ja selle tabas Madrid kohe ära ning asus meid paremaga ründama ning kuna tuul oli selleks ajaks juba 8 m/s ,siis õnnestus neil meie foka järjest rohkem sassi ajada nii et kogu stardieelse aja tuli võidelda palja groodiga. Jubeda rapsimisega suutsime ennast hoida stardiliinil ja saime foka tööle 5 sek. enne starti ning suutsime veel meid pealt ründava Karhu luhvata üle stardiliini valestarti, tänu millele oli järsku meie viimase sõidu ülesanne päris lihtne- Madrid võis meid võita nii palju kui tahes, Karhu tuli hoida selja taga ja kuna tänu valestardile olid nad 50 m. meist taga, siis nemad mingit probleemi endast ei kujutanud enam. Tulemus 2. koht sõidus ja võit käes, esialgu. Siit edasi läks lahing protestide laua taha, kus meie vastu Madridi 3 protesti ja meie poolt Madridile 3 protesti nii et õhtu tuli pikk. Meie olime oma protesti võidus kindlad kuna olime pildistanud sõidu ajal nende ahtrireelinguid ja vingerdama nad ei pääsenuks ja oli veel mitmeid asjast huvitatuid osapooli tunnistajaks, nende protestid meie vastu olid seotud viimase võistluspäeva 2. stardi eelse võitlusega, kus tänu palja groodiga sõitmisele olime raskustes kiire teeandmisega, ja üks protest oli seotud esimese sõiduga. kus üleval märgis sõitsime vasakuga eest läbi sakslaste paadil, kes meie vastu protesti ei esitanud, kuna mahtusime napilt mööda, nii et seda protesti me eriti ei kartnud, läks aga vastupidi, minu üllatuseks võeti protest menetlusse ja tsirkus algas- tunnistajaks oli märgikohtunik kes asja tegelikult ei näinudki, ka tolhetkel vaatas oma märkmed üle ja seal oli kirjas ainult Madridi ja Itaalia paadi vaheline kokkupõrge üleval märgis, mis toimus meie intsidendiga samaaegselt ehk siis, kui meie märgi võtsime siis tuli kohtunike paadist hoiatusvile, mis tähendas rikkumist ja kuna me kohe vaatasime siis siis nägime et nad jälgisid Itaalia paadi ja Madridi vahelist kokkupõrget. Kuna sakslane sõitis rahulikult edasi, siis lugesime meie episoodi enda jaoks lõppenuks.  Protesti edasise arutluse käigus palus Madrid märgikohtuniku tagasi tunnistama, kuna olid selgunud uued asjaolud ning tagasi tulles oli kohtunikul kenasti märkmed olemas- kuidas me vasakuga tulles sakslase pauti ajasime mille tõttu Itaalia jaht ei saanud Madridile teed anda ja sellega oli meil paranka kirjas, ning Madridil võit käes, siis algas meie protesti arutelu Madridi vastu ja samal ajal üritas nende meeskond õues keelatud reelinguid vahetada. Aga meie mees oli teadlikult valves ja filmis seda telefoniga ning nad ei pääsenud ning paranka ka neile mille tulemusena võitis hoopis Karhu. Alguses veidi kipitas, aga hiljem , Madridi meeste kilomeetripikkuste nägude vaatamine tõstis tuju taevasse ja eläma oli jälle laiffi.

 

Esialgne tulemus......

Copa del Ray 3. päev (07.08.2009)

Kolmandal päeval läks võistlus eriti vihaseks, kuna esikolmiku kohti on kolm, aga pretendente neli. Algas tõsine üksteise passimine ja silmakate loopimine, mis omased rohkem Match Race'le. Selles oleme meie aga osavad, nii et päeva lõpuks õnnestus sisse seada 2. punktine edu. Päeva viimases sõidus finišeerisid 4 esimest jahti 15. sekundi jooksul, nii et närvipinge oli karm, aga õnnestus ära kesta.
Täna sõidetakse pikk offshore, kus topelpunktid, nii et otsustav etapp algab.


 

Copa del Ray 1. ja 2. päev (05.08.2009)

Pärast igasuguseid segadusi saabus meie paat kenasti viimasel sekundil Palmale ja k.a 30 sekundit enne kohtunike mereleminekut saime dokumendid korda. Hämmastavaim probleem registreerimise juures oli Ergo Kindlustuse keeldumine laiendamast oma lepingut Vahemeres, mistõttu tuli leekida mööda Palma kohalikke kindlustusi, et paat ära kindlustada.

Muus osas on Copa kõik see, mida purjetaja unistab: +30 C, sooja tuult 5-10 meetrit, väga täpne kohtunike ja korraldajate töö. Irooniana on meie stardiraha pea kopikapealt sama, mis Muhu Väinas, see on 9000.- eek ning siinkohal toon välja mõned erinevused.
30 minutit enne starti on kõigile osavõtjatele kellade kontroll läbi raadiosaatjate. 15 minutit enne starti teatatakse esimese märgi kurss ja täpne kaugus 0,1 miilise täpsusega. viimased 10 sekundit loetakse alati ette enne ükskõik millise signaali andmist. Kui mõni jaht teeb valestardi, teatatakse sellest koheselt. Igasugustest distantsi ja ajakava muudatustest teatatakse läbi raadiosaatjate. Täielik paadi ja varustuse kontroll ja mõõtmine, nii et Lady Birdi sugune võistlusväärtusega kavaldamine ei tule kõne alla. Kaldal on tagatud kõigile oma kaikoht ja kraanatõsted. Õhtuti erinevad teemaüritused ja lisaks kõigele territooriumil ringikosserdav kuningas. Teemal sai pikemalt puututud, kuna on siiani segane, miks ei taheta, ega suudeta Eestis võistlejate heaks midagi ette võtta.

Meil on Copaga mingi oma magic . Vaatamata vahemaale ja erinevatele purjetamistingimustele sobib see koht meile ideaalselt ja tulemuseks liidrikoht pärast 2. päeva, mida ei ole suutnud mõjutada ka hunnikutes proffide konkurentide paadid. Võistlus 1.-4. kohani on äärmiselt tihe, praegu lahutab meid 3 punkti nii et kõik alles ees.

Lexuse kapten Mati Sepp

 

Tallinn Open Match Race finaal (06.07.2009)

Pühapäeval purjetati lõpuni round robin kus lahtiseks oli jäänud, kes neljandana pääseb poolfinaali. Kõige paremad võimalused olid selleks Piret Pomerantsil, kes pidi alistama seni võiduta Vetsheslav Frolovi teami. Ülesande lahendamisega mingeid probleeme ei tekkinud ning esmakordselt olid poolfinaalis 2 Eesti võistkonda.

Meile tekitas olukord veidi kummalise dilemma, kuna pidime vastavalt Match Race reeglitele valima endale vastase poolfinaaliks. Valik tehakse siis eeldusel, et vastane oleks kõige sobivam, et tagada pääs finaali. Meie olime round robini läbinud kaotusteta, siis oleksime ükskõik kelle võinud valida ning kui võistlus oleks toimunud välismaal siis valinuks selgelt 2. jäänud venelase, kuna 3. edasipääsenud Robert Nyberg on meie põhiline treeningukaaslane ja tema tunneb meie sõitu kõige paremini, ja oleks tänu sellele ka kõige ohtlikum vastane. Piretil oleksid kellegi teise vastu, kui meie, olnud võiduvõimalused suuremad, aga kuna olime ise ka ühtlasi võistluse korraldajad, siis oleks teise Eesti paatkonna soosimine olnud kokkumäng, nii et poolfinaali tulid Pomerants Sepp ja Lipavski Nyberg.

Piretiga sõites midagi lihtsalt ei tulnud, kuid tugevas, kohati kuni 12 m.s. tuules pääses meie paadikäsitsemine paremini maksma ja poolfinaal lõppes 2:0. Teine poolfinaal oli palju tasavägisem ning kolmanda sõidu finišis pidi kogunema kohtunikekogu, et selgusele jõuda kumb võitis ning otsus tehti venelase kasuks.

Pronksile sõidetud ainukese matshi võitis Nyberg, nii et lõpptulemusena Piret Pomerantsile uskumatult tubli 4. koht. Eriti tahaks esile tõsta vastastele jagatud 4 õnnestunud protesti ja ise vaid ühe teenimist.

Finaal oli võistluste tõeline kulminatsioon kus iga cm oli arvel ja kumbki paatkond esitas vähemalt paarkümmend protesti, millest mõlemas suunas ka karistusi tuli. Kuid juba järgmise protestiga õnnestus alati vastastele tagasi nõelata ning kui mõlemal on kehtivad karistused siis need tasaarveldatakse.
Avastardi võitsime kindlalt ning kontrollisime sõitu kuni ülemise märgini, seal aga sai vastane ülisoodsa pagi ning kuigi meie kurss oli märgile täpselt venelaste kursil, said nad tagant sellise hoo, et sisenesid 3 paadipikkusesse seotuna ja meie pidime teed andma. viimasel taganttuulel saime kõrvale kuid natuke jäi puudu.
Teine ja kolmas sõit kujunesid tõeliseks kokkupõrgete ja protestide tulevärgiks, kus kohtunikud hakkasid sündmuste kiirusega hätta jääma. Lõpptulemusena suutsime oma tahtmise venelastele peale suruda ning finaali 2:1 koju tuua. Suured tänud Vladimir Lipavski teamile kes finaalist etenduse tegid!
 

 

Tallinn Open Match Race 1. päev (04.07.2009)

Avapäev möödus äärmiselt heitlikes tuuleoludes ning lõpuks tulid osad tänasele planeeritud sõidud homseks lükata.

Eestlastele oli päev äärmiselt edukas, kus meie team võitis kõik sõidud kurja vahega, välja arvatud päeva kolmas start, kus vastaseks meie põhiline treeningpartner Robert Nyberg. Vahetult enne starti vaikis 5-6 m.s. puhunud tuul ja kuna tolleks hetkeks oli võitlus veel liinist allpool, siis jäime starti hiljaks ja omades tagumist positsiooni, pääsesid soomlased eestpoolt tuleva tuulega pea 50 meetrise vahega juhtima. Kuid alla me ei andnud. Meeter haaval, paut haaval sai vahet vähendatud ja viimaseks allatuuleks oli soomlaste edu veel vaid paar paadipikkust ning kuna nad meie allatuule kiirust kartsid siis vahtisid nad taha kaelad kangeks ning unustasid oma sõidujoone sootuks. 30 m enne finišit olid nad käes ja vastupanu murtud.

Hoopis suurema üllatusega sai hakkama Piret Pomerantsi ekipaaz, kes võistles Match Race võistlusel esmakordselt. Üksteise järel alistati Soome 2., 3., ja 4. number ja seda äärmiselt nauditavas ründavas stiilis. Parankasid jagati paremale ja vasakule nii, et põdrad passisid silmad punnis. Tänu julgele sõidule on avapäeva järel seis selline, et poolfinaali pääsemiseks tuleb alistada avapäeval kõik sõidud kaotanud Vetsheslav Frolov, nii et pöidlad pihku!

04. juulil algab Tallinn Open Match Race (03.07.2009)

04. juulil algab Tallinna Lahel meie koduse Match Race kalendri 2. regatt, kus Eesti paatkondadele on konkurentsi pakkumas ka võistkonnad Venemaalt ja Soomest.
On tõsiselt kahju et kodus toimuvatele võistlustele on tulemas ainult 2 osavõtjat Eestist kuigi rahvusvaheline regatt on koju kätte toodud.

Match Race on paadikäsitlemise ja startimise ülikool, sellest on aru saanud kõigi meie naabrite purjetamiskoondised. Siinkohal tasuks meelde tuletada Tallinnas toimunud aprillikuist laagrit, kus osalesid pea kõik Soome olümpiakoondise liikmed eesotsas Silja Lehtineni ja Sari Multalaga, nii et on vaid lootus, et ehk läheb lihtsalt aega, kuniks eestlased hoogu võtavad.Hea näide on tuua Pekingi olümpial toimunud regatilt, kus meie purjetamiskoondise liider kõmmutas pideva järjekindlusega starte paremalt laeva juurest paremale merele, kuigi kõigile oli teada et vasak pool võidab, jääb ainult võimalus oletada kuidas ennast kindlamalt stardis tundes tulemused võiksid olla.

Hea meel on teatada et esmakordselt on meestega tulnud jõudu katsuma ka vahepeal purjetamisest eemal olnud Zoom klassi Maailma MV pronksinaine
Piret Pomerants. Kuna on tegemist uue olümpiaalaga, siis tahaks talle loota head töötahet ja kannatlikkust uue ala omandamisel. Meestest esindab Eestit Mati Sepa meeskond, kes selle regati hea tulemuse korral kindlustab endale pääsu maailma esisajasse.
Kõigile, kel on olemas merekõlbulik alus ja nädalavahetusega muud tarka peale pole hakata, soovitame tulla jälgima kuidas eestlastel läheb.

Võistluste algus laupäeval ja pühapäeval 11.00.
 

EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karika esimene etapp - Roomassaare regatt. (16.06.2009)

12.-14. juunil toimus Saaremaal Roomassaares EJL Olümpiapurjetamise Eesti
Karika esimene etapp - Roomassaare regatt.

Haapsalu Purjespordikoolist osales võistlustel klassis Optimist Uku
Kuusmaa ja Kristina Erisalu, klassis Laser 4,7 Bosse Sool ning klassis
Techno 293 U17 Paul Frederik Sild.

Optimisti paadiklassis osales võistlustel kokku 47 sportlast. Uku Kuusmaa
sai 23. koha ning Kristina Erisalu 26. Tüdrukute arvestuses oli Kristina
neljas.

Laser 4,7 paadiklassis osales kokku 14 purjetajat ning Bosse Sool sai
võistlustel 8. koha.

Purjelauaklassis Techno 293 U17 osales 11 sportlast ning Haapsalu
Purjespordikooli õpilane Paul Frederik Sild oli võistlustel kokkuvõttes
viies.

Kokku osales võistlustel 129 purjetajat, võisteldi kaheksas klassis.

Kogu võistluste vältel oli pidev vihmasadu ja üle keskmise tugevad tuuled, kõikidel päevadel ise suunaga, mis pakkus võistlejatele erinevaid tingimusi- merelt suured lained, kaldatuultega kiirelt vahelduvad tuulepuhangud ja pööramised.
 Viimasel , kolmandal võistluspäeval , kus puhus kohati kuni 8 (9) m/s tuul, peeti Optimisti, Zoom ja Laser 4,7 paadiklassis peeti ainult üks sõit. Kohtunikud kartsid lähenevat tormi ning võistluste viimane sõit peeti ainult Laser Standard paadiklassile.
 

EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karikas koosneb viiest regatist noorte- ja
olümpiaklassidele. Eesti Karikas algas 12.-14. juunil Saaremaal toimunud
Roomassaare regatiga. Teiseks etapiks on 24.-26. juulil Pirital aset
leidvad Viimsi meistrivõistlused, kolmandaks Tallinna Jahtklubi
Karikavõistlused Lohusalus 14.-16. augustil. Eelviimane etapp sõidetakse
11.-13. septembril Pärnu Sügisregatil ning viimane 25.-27. septembril
Tallinna Nädala regatil.

Võistluste kohta lisainfot: <http://www.puri.ee/web/index.php?lang=et&page_id=1044
 

Sony Ericsson Match Race Center ametlik avamine (29.05.2009)

Neljapäeval, 28. mail avati Pirital Sony Ericsson Match Race Center, kus saab harrastada ülipõnevat ja strateegilist purjetamismeeskondade kahevõistlust. Match Race on esmakordselt ka 2012. aasta Londoni olümpiamängudel naiste olümpiaala.

Sony Ericsson on purjetamist rahvusvaheliselt aastaid toetanud ja nüüd avanes hea võimalus toetada purjetamist Eestis ainulaadse võistlusalana. "Match Race on Põhjamaades tuntud spordiala, mis annab purjetajale võimaluse presenteerida oma oskusi. Võistluse edu sõltub meeskonnatööst ja oskusest juhtida meeskonda, mis teeb sellest alast põneva ja kaasakiskuva," selgitas Sony Ericssoni Soome ja Eesti müügi- ja turundusjuht Jon Grundström. Oma kõigis tegevustes on Sony Ericsson keskkonnasõbralik, nii ka spordialades, mida firma toetab. Eesmärgiks on ka populariseerida purjetamist ja pakkuda koolitusi algajatest edasijõudnuteni.

Sony Ericsson Match Race Centerit veavad Eestis tuntud purjetajad – kolmekordsed MM-võistluste hõbedavõitjad Mati Sepp ja Marko Manni ning ainukese eestlasena ümber maailma võidu sõitnud Alar Volmer. "Esimesel aastal on tähtis, et keskus käima läheks ja meil on tänavu kaks tippregatti – Põhjamaade meistrivõistlus 2.- 4. oktoobrini ja Baltic Match Race Tour 14.- 23. augustini. Baltic Match Race Tour on kolme osavõistlusega profipurjetamise tippüritus, millest üks toimub Stockholmis, üks Helsingis ja finaal Tallinnas. Võistlusele on tulemas maailma esikümnest pooled, näiteks Philippe Presti on French Challenge tiimi roolimees, Adam Minoprio Uus-Meremaa tiimist, praegu on lubanud osa võtta ka maailma edetabeli liider Jan Williams Inglismaalt. Kui tennises on ATP edetabel, siis profipurjetajad reastatakse Match Raceil samadel alustel," rääkis Mati Sepp.

Match Race on tempokas purjetamismeeskondade kahevõitlus, kus 3-12-liikmelised tiimid võistlevad identsetel purjekatel üks-ühe vastu ning võitlusest väljub üks meeskond võitjana ja teine kaotajana. Igas sõidus võtavad mõõtu korraga kaks meeskonda ning ei toimu suuri ühisstarte. Tallinnas sõidetakse Bluesail 24 purjekatega. Kuna paadid on identsed ning võistlusrada lühike, saab regati võita vaid see meeskond, kellel on läbimõelduim strateegia ja kavalaim taktika, parimad tehnilised oskused ning sujuvaim meeskonnatöö. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel on Match Race esmakordselt ka naiste olümpiaala.
 

Hooaeg on alanud (21.04.2009)

Eesti Match Race 2009 aasta hooaeg sai hoogsa alguse. Pikalt planeeritud Soome- Eesti ühislaager läks käima esmaspäevast ja kestab reedeni. Koos kahe treeneriga Soomest on planeeritud  2 korda päevas veetrennid- hommikune 10.00- 13.00  ja pealelõunane 15.00 -17.30 vahepeale mahub teoreetiline osa. 

Treeninglaagri läbiviimisele on suureks abiks olnud Kalev JK-  kaikohtade ja nõupidamisruumiga ning Eesti Jahtklubide Liit  treenerite kaatriga.

Nädal kulmineerub võistlusega, kuhu oodata 12 paatkonda.